Poola kaitseministeerium töötab „täieliku riikliku sõjavalmiduse seisundi” kehtestamise kallal. See uus meede on mõeldud võimaldama kaitsejõududel, taristul ja transpordisüsteemil valmistuda konfliktiks juba enne sõjaseisukorra ametlikku väljakuulutamist, ütles kaitseministri nõunik Maciej Samsonowicz portaalile Defence24.pl.
Uue õigusraamistiku eesmärk on täita lünk riigi rahuaja tegevuse ja sõjaseisukorra ametliku väljakuulutamise vahel. Peamine eesmärk on võimaldada varakult alustada menetlusi, mis on seotud vägede paigutamise, taristu ettevalmistamise ja liitlasvägede vastuvõtmisega.
„Tegeleme ka sellega. Ma ei taha laskuda üksikasjadesse. „Riigi täielik sõjaline valmisolek” – nii on see eelnõus sõnastatud,” ütles Samsonowicz. Ta märkis, et eelnõu on alles sisemises tööjärgus. Vastavad sätted tuleb koostada viivituseta, kuid üksikasjad avalikustatakse alles pärast kooskõlastusprotsessi lõppu.
Kaitseministeerium töötab samaaegselt välja õigusakte, mis käsitlevad riigikaitse seisukohast kriitilisi investeeringuid, sõjalist mobiilsust ja vägede liikumist. Samsonowiczi sõnul on see töö juba kaugele jõudnud. Erilist tähelepanu pööratakse vägede liikumisega seotud vastutuse jaotuse tõhustamisele. Juhul kui ohutase järsult tõuseb, tuleks kaitsejõududele anda laiemad volitused sõjaliste kolonnide liikumise korraldamiseks ja transporditoimingute koordineerimiseks juba enne konflikti puhkemist.
Praegused õigusaktid ei pruugi vastata olukorrale, kus sõda läheneb riigipiirile, kuid ametlikult pole veel kehtestatud erakorralisi õiguslikke meetmeid. Kavandatava uue staatuse eesmärk on võimaldada riigiasutustel, kaitseväel ja strateegilise taristu haldajatel saavutada täielik valmisolek kiiremini. Koostatav õigusakt hõlmab ka kaitsealaste investeeringute elluviimist. See puudutab teid, raudteeliine, sadamaid, lennujaamu, kütusehoidlaid, torujuhtmeid ja ümberlaadimispunkte, mis on hädavajalikud NATO vägede vastuvõtmiseks ja toetamiseks.
„Me ei saa oodata poolteist aastat – või tavapärased kaks-kolm aastat –, et midagi ehitada,” märkis kaitseministri nõunik. Muudatused peaksid mõjutama selliseid valdkondi nagu haldusmenetlused ja keskkonnamenetlused. Samsonowiczi sõnul võimaldab praegune süsteem riigi julgeoleku seisukohast kriitilise tähtsusega investeeringuid aastaid pidurdada.
Uued eeskirjad on kooskõlas ka EL-i plaanidega arendada sõjalist mobiilsust, mida nimetatakse sageli „sõjaliseks Schengeniks”. Poola kavatseb kasutada Euroopa vahendeid transporditaristu uuendamiseks, mis teenib nii tsiviil- kui ka kaitseotstarvet. Üks peamisi eesmärke on suurendada liitlastelt abi kiire vastuvõtmise võimekust. See hõlmab lisaks vägede transpordile ka kütuse, varustuse ja logistilise toe tagamist ning tehnika taastamise võimekust.
Eelnõu on endiselt kaitseministeeriumis toimuva sise- ja ettevalmistustöö staadiumis. Veel ei ole teatatud kuupäeva, millal valitsus selle vastu võtab või millal see parlamenti Seimi esitatakse.
