Tšehhi president hoiatas, et Ukrainal on vaid kaks kuud aega Venemaaga rahuläbirääkimiste taastamiseks, vastasel juhul võib Vladimir Putin sõda järsult laiendada.
President Petr Pavel märkis, et Venemaa liider võib pärast 20. septembril toimuvaid kohaliku parlamendi riigiduuma valimisi välja kuulutada üldmobilisatsiooni, ning hoiatas, et läbirääkimiste võimalus aheneb kiiresti kohe, kui valimised on läbi saanud.
Selline samm oleks Vene valijate seas tõenäoliselt äärmiselt ebapopulaarne.
NATO tippkohtumisel Ankaras väljaandele Telegraph antud intervjuus ütles erukindral ja NATO sõjalise komitee endine esimees: „Usun, et meil on võimalus jätkata survestamist ja anda Venemaale selge sõnum, et oleme valmis läbirääkimisi alustama.”
Ta lisas: „Venemaal toimuvad septembris parlamendivalimised. President Putin kuulutab enne seda mobilisatsiooni vaevalt välja, aga kui valimised on läbi, siis aken aheneb.”
Pavel ütles, et lääneliitlased peaksid lähipäevil Moskvale survet avaldama ja Kremli läbirääkimiste laua taha sundima.
Ta väitis, et Venemaa seisab silmitsi kasvavate sisemiste väljakutsetega ja ütles, et Ukraina jätkuvad rünnakud sügaval Venemaa territooriumil koos Lääne püsiva toetusega Kiievile võivad luua tingimused, mis muudavad Kremli läbirääkimisteks valmisoleku suuremaks.
Tema kommentaarid tulid pärast mitmeid üha ambitsioonikamaid Ukraina droonirünnakuid Venemaal, kus rünnakud on suunatud Moskvale, naftataristule Lääne-Siberis ja okupeeritud Krimmi kütusevarudele.
Pavel märkis, et NATO peab jätkama Ukrainale vajaliku sõjalise abi andmist ja säilitama samal ajal diplomaatilist survet Moskvale, rõhutades, et Venemaa võiks läbirääkimiste teel saavutada rohkem kui sõda pikendades.
Tšehhi riigipea lisas, et Venemaa on kodumaal üha suurema pinge all, kuna Ukraina kaugmaarünnakud häirivad kütusetarneid riigi eri paigus ja paljastavad nõrku kohti tagalas.
Pärast Türgi pealinnas toimunud NATO iga-aastast tippkohtumist lükkas Pavel ümber kartused, nagu oleks Donald Trump võinud kohtumise nurjata – seda vaatamata USA presidendi varasemale avalikule kriitikale liitlaste aadressil.
Ta ütles, et kohtumisel saavutati kolm peamist eesmärki: näidati üles suurenenud kaitsekulutusi, demonstreeriti ühtsust ja kinnitati taas toetust Ukrainale.
Pavel märkis, et kinniste uste taga peetud kohtumisel ei arutatud Trumpi korduvaid avaldusi Gröönimaa kohta, ning kirjeldas tippkohtumist kui oodatust sujuvamat.
Samuti avaldas Pavel, et Trump tänas teisi riigijuhte kinniste uste taga enne kohtumise lõppu.
Ta ütles: „President Trump tänas kõiki pärast kohtumist. Ja ta ütles – kui tohib tsiteerida –, et talle avaldas sügavat muljet ruumis valitsenud vaimsus.”
Pavel ütles, et liitlased on arutanud ka konkreetseid ettepanekuid Ukraina õhukaitse tugevdamiseks, sealhulgas Norra plaani hankida Kiievile rohkem maa-õhk tüüpi rakette.
Ta hoiatas, et NATO peab kiiresti laiendama relvatootmist, öeldes, et õhukaitserakettide ja muude täiustatud relvade nõudlus ületab nüüd tootmisvõimsust.
Erukindral kirjeldas ka seda, mida ta nimetas „kaitsestrateegiaks 3.0”, väites, et allianss peaks hoidma 30-päevaseid odavamate relvade varusid, tagades samal ajal tööstuse valmisoleku kiiresti suurendada täiustatud süsteemide, sealhulgas pikamaarakettide ja õhukaitse tõrjerelvade tootmist.
Kuid ta hoiatas arutelude edenemise ja selle mõju eest alliansi üldisele kaitsele.
Pavel ütles, et NATO tuumarelvapoliitika jääb samaks, hoolimata mõnede Euroopa riikide aruteludest tulevaste kaitsekokkulepete üle.
