Iraani droonirünnakud luureagentuuri CIA rajatistele Pärsia lahe ääres on ajendanud USA luureanalüütikuid uurima, kas Venemaa abistas rünnakuid sihtimisteabe või täiustatud droonitehnoloogia pakkumisega, ütlesid neli USA luurega tuttavat inimest.
Need inimesed, kes rääkisid anonüümsuse tingimusel, et arutada riikliku julgeoleku küsimusi, ütlesid, et USA luureametnikud ei ole veel jõudnud kindlatele järeldustele Venemaa võimaliku osalemise kohta CIA rajatiste rünnakutes. Kuid nad tõid võimalike tõenditena välja rünnakute tõhususe ja ilmse täpsuse, samuti Venemaa laiema tehnilise toetuse Iraanile, vahendab Reuters.
Reuters ja teised meediaväljaanded on teatanud – ning USA ametnikud on seda kinnitanud –, et Venemaa on pakkunud Iraanile sihtmärkide määramise ja muud laadi tuge rünnakutes USA sihtmärkide vastu Pärsia lahe piirkonnas. Samas pole varem avalikustatud luurekogukonna uurimist Venemaa võimaliku rolli kohta CIA rajatiste vastu suunatud rünnakute toetamisel.
Reutersi ja teiste väljaannete andmetel tabati märtsis vähemalt kaht CIA objekti. Üks neist oli Saudi Araabias asuv CIA jaam, mis paikneb USA saatkonnas Riyadhis, teine aga asus Iraagi idaosas. Mõned allikad märkisid, et rünnati ka teisi CIA objekte, kuid täpsemaid üksikasju nad ei avaldanud.
Üks Lääne luureagentuuri sisememo, mida kirjeldas dokumendile ligipääsu omav piirkonna ametnik, järeldas, et Venemaa on tõenäoliselt mänginud rolli piirkondlike CIA rajatiste sihtimisel. Ametnik tutvustas memo tingimusel, et selle täpset autorlust ei avaldata.
Kaks Lääne ametnikku Pärsia lahe piirkonnas, keda teavitati luurearuannetest, ütlesid, et analüütikud arvasid, et Saudi Araabia rünnakus osalesid kaks Venemaa poolt täiustatud versiooni Iraani Shahed droonidest. Üks õhusõidukitest lasi augu saatkonna haavatavasse ossa ja teine lendas läbi ava ning plahvatas, ütlesid nad.
Hukkunutest või vigastustest ei teatatud.
Kuigi Venemaa abi Iraanile on olnud pikaajaline, arvestades riikide lähedasi sidemeid, viitaks tundlike CIA rajatiste sihtimine Moskva valmisolekule minna kaugemale USA operatsioonide häirimiseks ajal, mil Washington püüab Iraani sõda lõpetada.
Mure, et Venemaa võib Iraanile sihtimisandmeid edastada, süvenes sel nädalavahetusel pärast rünnakuid USA õhuväebaasile Jordaanias, kus Iraan tabas ballistiliste rakettidega armee kasarmuid, tappes kaks sõdurit.
Kaks lääne ametnikku piirkonnas ütlesid, et Venemaa on aidanud Iraanil parandada oma Shahed droonide võimet sihtmärkideni jõuda ning ütlesid, et analüütikud kahtlustavad, et Iraan kasutas neid versioone oma rünnakus Rijadis.
Teise allika sõnul on Venemaa aidanud Teheranil parandada oma Shahed-136 droonide täpsust, tarnides satelliitnavigatsioonisüsteemi – Kometa-M –, mis ekspertide sõnul on palju täpsem ja raskemini segatav kui Iraani toodetud süsteem.
Wall Street Journal teatas esmakordselt märtsis, et Venemaa on tarninud Iraanile süsteemi Kometa-M. Kreml lükkas teate ümber, nimetades seda valeuudiseks.
CIA välisrajatiste hulka kuuluvad agentuuri esindused eri riikides – mida traditsiooniliselt nimetatakse jaamadeks ja mis asuvad saatkondade juures. Lisaks haldab CIA büroosid, konspiratiivkortereid, logistikakeskusi ning objekte, mis on seotud luuretegevuse või muude operatsioonidega.
Nende objektide asukohad on rangelt hoitud saladused.
Allikad keeldusid avaldamast Iraani droonide tabamuse saanud CIA rajatiste täpset arvu või asukohti. Üks allikas hindas arvuks „rohkem kui üks, kuid vähem kui tosin”. Teine allikas märkis, et tabamuse sai mitu rajatist.
USA luureanalüütikud on uurinud, kas Iraan kasutas saatkonna ründamisel Venemaa sihtimisandmeid, ütlesid allikad.
Siiski püsivad kahtlused. Mõned allikad hoiatasid, et Iraan võis sihikule võtta USA saatkonna üldiselt ning tabas CIA jaama vaid juhuslikult.
Allikate sõnul on mõned analüütikud jõudnud järeldusele, et peale Venemaa on vähestel riikidel vahendeid sellise tundliku sihtimisinfo hankimiseks kui ka huvi kasutada seda USA vastu suunatud relvana.
Endine CIA jaamaülem ja salaoperatsioonide ohvitser Daniel Hoffman ütles, et Moskva abi Teheranile CIA rajatiste sihikulevõtmisel ei oleks üllatav, arvestades nende tihedat strateegilist partnerlust.
„Neil on ühine huvi vähendada või sootuks kaotada USA mõju omaenda määratletud mõjusfäärides,” sõnas ta.
