Itaalia on peatanud Hispaaniaga kehtiva Schengeni piirideta liikumise kokkuleppe, kuna Vahemere-äärsesse riiki saabus vaid ööpäevaga ligikaudu 60 000 immigranti.

Neljapäeval ujus Marokost Ceuta enklaavi umbes 60 000 inimest ning teadaolevalt on neid veelgi saabumas, vahendab Daily Mail.

Itaalia teatas varem, et kaalub hiljutistele sündmustele reageerimiseks „erakorralisi meetmeid”, sealhulgas riigiga sõlmitud avatud piiri kokkuleppe peatamist.

Itaalial ei ole Hispaaniaga maismaapiiri, kuid see samm mõjutab neid, kes sõidavad kahe riigi vahel lennuki või laevaga.

See otsus järgnes Hispaania väitele, et riik on „rünnaku” all, samal ajal kui valitsus püüab toime tulla tohutu migrantide lainega.

Hispaania peaminister Pedro Sánchez, kelle kohalikud elanikud ametnikega kohtuma saabudes välja vilistasid, nimetas olukorda Ceutas „rünnakuks” ja „Hispaania territoriaalse terviklikkuse rikkumiseks”.

See toimub ajal, mil Sánchez seisab silmitsi kasvava kriitikaga, kuna tema valitsus käivitas aasta alguses programmi, mille eesmärk on anda seaduslik staatus ligikaudu 500 000-le ilma dokumentideta migrandile.

Samal ajal teatas ka Itaalia siseministeerium, et on Pariisiga kokku leppinud kontrolli karmistamises Prantsusmaa ja Itaalia piiril.

Prantsusmaa on teatanud rangemate meetmete kehtestamisest Hispaania-piiril, samal ajal kui Soome toetas üleskutseid heita see Vahemere-äärne riik välja Schengeni alast, mis võimaldab passivaba reisimist 29 Euroopa riigi vahel.

Ceutas valitsenud kaos levis öö jooksul ka Hispaania teise Põhja-Aafrikas asuvasse enklaavi Melillasse, reedel tulistati teadete kohaselt hoiatuslaske mõlemalt poolt Maroko ja Melilla vahelist piiri, kui politsei üritas rahvahulki ohjeldada.

Pärast neljapäevast enneolematut migrantide sissevoolu elasid Aafrika enklaavid üle kaootilise öö, mille käigus süüdati autosid ja migrandid tungisid jõuga hoonetesse.

Erakordsed kaadrid näitasid suuri inimhulki jooksmas mööda randu, ujumas kaldale ja hajumas Marokoga piirneva Ceuta tänavatele, kusjuures mõned hüüdsid: „Elagu Hispaania!”

Täna hommikul kriisi süvenedes teatas Itaalia valitsus, et kaalub erakorralisi meetmeid, sealhulgas Hispaaniaga kehtiva Schengeni avatud piiri kokkuleppe peatamist.

Peaminister Giorgia Meloni sõnas: „Ceutast saabuvad kaadrid on vapustavad ja näitavad taas, et kontrollimatu ebaseaduslik sisseränne kujutab endast reaalset ohtu Euroopa piiride turvalisusele.”

Prantsusmaa teatas, et karmistab piirikontrolli Hispaania suunal, ning siseminister andis korralduse „viivitamatult tõhustada kontrolli” kahe riigi piiril.

Soome teatas reedel, et toetab Itaalia üleskutset jätta Hispaania välja Euroopa passivabast Schengeni alast.

„Hispaania on täielikult ebaõnnestunud Schengeni ala välispiiri kaitsmisel sissetungijate eest. Nii ei saa jätkuda,” kirjutas Soome siseminister Mari Rantanen sotsiaalmeedias.

„Riigid, kes ei täida oma kohustust kaitsta välispiiri, ei saa kuuluda Schengeni alasse.”

Teisel pool ookeani võttis sõna ka USA president Donald Trump, väites, et „kohutav” rändekriis, millega Hispaania oma Ceuta territooriumil silmitsi seisab, tabab ka Ameerika Ühendriike, kui opositsiooniline Demokraatlik Partei valimised võidab.

„See on kohutav. Pidage seda pilti meeles. Just selline olukord valitseb meil kolme aasta pärast, kui võimule pääseb vale pool,” vahendas Fox Newsi tema sõnu. „Kui demokraadid võimule saavad, ei ole teie elu kuigi hea.”

Ceuta president Juan Jesús Vivas kuulutas välja „täieliku humanitaar- ja sotsiaalkriisi” ning nõudis muudatusi Hispaania immigratsioonikorralduses, märkides, et tuleb lahendada hiljutise ülemkohtu otsusega ilmnenud õiguslikud puudujäägid.

Varem sel kuul otsustas ülemkohus, et merel kinni peetud migrante, kes üritavad jõuda Ceutasse või Melillasse, ei tohi nende enklaavide eripärase piirilt tagasisaatmise korra alusel viivitamatult ja ilma menetluseta tagasi saata.

Kohtuotsus sätestas, et meritsi saabunud migrante ei tohi ilma nõuetekohase menetluseta kohe üle piiri tagasi saata – erinevalt neist, kes sisenevad Hispaaniasse maismaad pidi, näiteks ronides üle piiriaia.

Madridi siseministeerium süüdistas inimkaubandusvõrgustikke selle olukorra ärakasutamises, et „õhutada dokumentideta migrantide voogu”.

„Relvajõud toetavad tsiviilkaardiväge (Guardia Civil) selle volituste täitmisel ja muudes vajalikes toimingutes, et tagada Ceuta linnas turvalisus,” teatas ministeerium.

Ainuüksi neljapäeval hukkus 18 inimest, kuid arvatakse, et enne seda massilist sissevoolu oli elu kaotanud veelgi rohkem inimesi.

Kuigi piiriületuskoht tundus olevat suletud, liikusid migrantide rühmad piki rannikut, otsides teid aia ületamiseks, ning mõned valmistusid ujuma.

Ceutas valitsenud kaos kandus edasi ka Hispaania teise Põhja-Aafrikas asuvasse enklaavi.

Maroko ja Hispaania vaheline Beni-Enzari piiripunkt suleti eile õhtul pärast seda, kui sajad põhjaaafriklased saabusid Melillasse – linna, mis asub Ceutast linnulennult 225 km ja maanteed pidi 386 km ida pool.

Melilla president Juan Jose Imbroda ütles, et hinnanguliselt murdis piirist läbi 300–400 marokolast.

„Tsiviilkaardiväe, riikliku politsei ja kohaliku politsei koostöö on eeskujulik. Nad tegutsevad suurepäraselt ja olukord on üsna hästi kontrolli all,” sõnas ta.

Ta tunnistas siiski, et Ceutas olnud piirikriis „võib juhtuda ka siin”.

Ceutasse saadetud lisajõudude hulka kuuluvad kaheksa tuukrit, paat ja droonid, teatas ministeerium.

Hispaania riiklik ringhääling RTVE näitas kaadreid põlenud autodest piiri Maroko-poolsel küljel pärast teateid kokkupõrgetest.

Kohaliku tsiviilkaardiväelasi esindava ametiühingu juht Rachid Sbihi nimetas olukorda tõsiseks humanitaarkriisiks, märkides, et tuhanded migrandid, sealhulgas saatjata lapsed pidid ööbima parkides ja kõnniteedel, samal ajal kui teised hulkusid sihitult mööda tänavaid.

„Inimesi saabub endiselt juurde. Saabunud lisajõud tegelevad vaid vigastatute abistamise ja muu humanitaartööga,” ütles Sbihi. „Valitseb kaos.”

Sbihi sõnul uppusid paljud 18 hukkunust, kuid osa sai surma ka trügimises, kui üritati ületada muuli juures asuvat tara Tarajali rannas – see on linnarand Maroko piiripunkti lähedal.

Neljapäeval filmitud videokaadritest oli näha inimmasse – peamiselt marokolasi –, kes liikusid mööda muule kohalikele teedele.

Pärast neljapäevaseid sündmusi palusid Ceuta ametnikud Madridis asuvalt keskvalitsuselt riikliku eriolukorra väljakuulutamist, kuid see lükati tagasi.

Keskvalitsuse esindajad väitsid, et rändekriis ei ole piisav põhjus riikliku eriolukorra väljakuulutamiseks, kuid lubasid lisavahendeid pärast seda, kui politseiametiühingud olid juhtinud tähelepanu personali ja varustuse puudusele Ceutas.

Eile õhtul teatas Hispaania siseministeerium, et Ceutasse saadetakse 60 kaitseväelast ja lisaks 30 tsiviilkaardiväe (Guardia Civil) ametnikku.

Hispaania peaminister Pedro Sánchez ütles, et tema valitsus reageerib olukorrale viivitamatult, olukord meenutab 2021. aasta piirikriisi, mil vaid kahe päevaga saabus üle 8000 inimese.

„Me mobiliseerime kõik vajalikud ressursid, teeme koostööd Maroko ja rahvusvaheliste ametiasutustega ning valmistame ette vajalikud meetmed olukorra normaliseerimiseks niipea kui võimalik,” kirjutas ta sotsiaalmeedias.

„Andsin sellest just teada president Vivasele. Praegu on aeg leida lahendusi vastutustundlikult ja koostöös.”

Vivas oli palunud piirile lisapolitseinikke ja sõjaväge, et „tagada piiri puutumatus ja kodanike turvalisus”.

Tekkinud kaosel olid tagajärjed ka Itaalias, mis on samuti üks peamisi sihtkohti migrantide jaoks.

Meloni ähvardas peatada Itaalia ja Hispaania vahelise Schengeni avatud piiride kokkuleppe, et „kaitsta meie piire ja tagada kodanike turvalisus”, kuigi Itaalial ja Hispaanial ei ole ühist maismaapiiri.

„Jäin hiljaks,” ütles 32-aastane Brahim, kes avaldas vaid oma eesnime. Ta rääkis, et oli saabunud Tangerist lootuses piiriväravast läbi pääseda, kuid leidis, et see on sisuliselt suletud.

Nende seas, kes lootsid pääseda sellesse 85 000 elanikuga enklaavi, oli nii naisi kui ka lapsi nii Marokost kui ka Sahara-tagusest Aafrikast.

Maroko võimud kasutasid piiripunktides veekahureid ja tugevdasid turvameetmeid, tõrjudes korduvalt tagasi läheneda üritavaid migrante.

Lähedal seisid söestunud bussi ja seitsme sõiduki varemed, mis olid maha jäänud pärast kokkupõrkeid, mis puhkesid võimude püüdlusel rahvahulki peatada, teatasid Reutersile pealtnägijad.

Teine migrant ütles, et ta sattus ületuskatse ajal inimtulva.

„Ma kartsin oma elu pärast,” ütles migrant, kes keeldus oma nime avaldamast, kirjeldades kaootilisi stseene, kus inimesed lükkasid ja astusid üksteisele peale kitsal rannikuäärsel teel.

Liiklus ummistas Fnideqi suunduvaid teid, kuna potentsiaalsed migrandid, sealhulgas alaealised, jätkasid saabumist.

Mõned rühkisid mööda maanteed linna hilisõhtuni, teised aga valisid mägiteed, et kontrollpunkte vältida.

Julgeolekujõud saatsid öötundidel korduvalt tagasi inimesi, kes tegid ületuspunktis kooskõlastatud tormamisi, samal ajal kui migrandid grupeerusid teedele, küngastele ja avatud aladele üle linna.

Hispaania sotsialistlik valitsus paistab Euroopas silma oma immigrantide toetamise poolest ning käivitas hiljuti programmi, mille eesmärk on anda umbes 500 000 dokumenteerimata immigrandile seaduslik staatus, mis on käivitanud taotluste sissevoolu, mis on seda arvu kahekordistunud.

Reede varajastel tundidel istus 23-aastane Fatima Mahli koos oma kahe tütrega muruplatsil, mis asus piiriületuspunkti viiva tee ääres.

Maroko põhjaosas asuva Tétouani linna elanik rääkis, et tema abikaasa oli lahkunud enne koitu, et proovida Ceutasse ujuda.

„Arvasin, et saan piiri jalgsi ületada. Kuid oleme siia lõksu jäänud ega saa koju tagasi pöörduda,” ütles ta. „Lootus oli piir ületada kogu perega, kuid mu abikaasa ärkas vara ja läks esimesena – ujudes.”

Migrantide tulv algas neljapäeva pärastlõunal ja kestis südaööni välja, seda isegi pärast seda, kui Hispaania sõjaväeüksused olid mandrilt enklaavi toodud.

Isegi pärast piiri sulgemist, mis järgnes inimeste massilisele sissevoolule, võis Maroko linnas Fnideqis piiri ääres näha sadu inimesi.

Kohale jõudes suundusid migrandid – valdavalt pärit Marokost ja Alžeeriast – umbes 84 000 elanikuga linna.

Vastuseks sellele tulid vihased Hispaania kodanikud tänavatele, et migrante tagasi tõrjuda. Paljud vehkisid Hispaania lippudega ja karjusid sisserändajate peale.

Samal ajal kui rühm migrante põgenes, kostis taustal valju politseisireeni.

Hirmutavad kaadrid näitasid, kuidas hulk inimesi tungis hilisõhtul üle kogu linna elumajadesse.

Ühes videolõigus oli näha redelil seisvat meest, kes lõi mingi esemega vastu elumaja akent.

Pärast seda, kui linn ujutati üle migrantidega, otsustasid paljud kohalikud poed varem uksed sulgeda. Reedel on paljud neist endiselt suletud.

Ceuta kesklinnas naisterõivaste poodi pidav Enrique Serrano ütles uudisteagentuurile Reuters, et ettevõtjad organiseerivad endi kaitseks ühistegevust, kuna leiavad, et politsei ressursid ei ole piisavad.

„Ma ei ava täna pärastlõunal poodi, sest olukord on äärmiselt pingeline… Esmatähtis on kaitsta oma äri ja perekonda,” sõnas ta, lisades, et kui piirdeaed pärast südaööd läbiti, tormas sadu migrante mõne minuti jooksul sellest läbi.

„Meil hakkab leib otsa saama. Täna polnud värsket leiba, sest pagaritöökojad on suletud,” ütles AFP-le Ceuta linna tänavapuhastaja Miguel Angel Campana.

Ta märkis, et elanikud kardavad, et migrandid võivad tungida kodudesse, „et küsida vett ja muud”, ning soovitas inimestel oma rõdusid jälgida.

AFP reporterite sõnul peatasid mõned migrandid teel autosid, et küsida toitu või raha või paluda luba helistada mobiiltelefoniga oma perekonnale.

Ceuta ettevõtjate liit on soovitanud kauplustel ja teistel äriasutustel jääda suletuks seni, kuni „turvalisus on tagatud”.

Juba enne neljapäevast massilist sissevoolu teatasid kohalikud ametnikud, et viimastel päevadel on meritsi Ceutasse pääsenud umbes 1500 migranti.

President Vivas ütles: „Vastuvõtukeskused on ülerahvastatud – seal pole enam kellelegi ruumi ja eilsete andmete kohaselt saabub iga päev üle 200 inimese.”

Ta lisas, et saatjata alaealistele mõeldud keskused töötavad 2400-protsendilise koormusega.

Ministeeriumi andmetel oli 15. juuliks – ehk ammu enne viimast sissevoolulainet – aasta algusest saadik maismaa või meritsi Ceutasse saabunud ligi 3000 migranti.

Ajaloolisel maakitsusel asuv Ceuta on kuulunud Hispaaniale alates 1580. aastast. Selle mitmekesine elanikkond – kuhu kuuluvad kristlased ja moslemid, hispaanlased ja marokolased ning päevatöölised – elab suhtelises harmoonias piiriaia taga, mida paljud meeleheitel migrandid kogu Aafrikast üritavad ületada, lootes paremale elule Euroopas.