Euroopa Liit importis 2026. aasta esimesel poolel Venemaa juhtivast veeldatud maagaasi (LNG) projektist rohkem gaasi kui kunagi varem, võttes vastu peaaegu kogu Siberis asuva rajatise toodangu – seda ajal, mil EL-i keeld Venemaa gaasi impordile polnud veel jõustunud.
Analüüsifirma Kpler andmetel ulatusid EL-i ostud Yamal LNG-lt – mida kontrollib Venemaa eraettevõte Novatek – aasta esimese kuue kuuga rekordilise 9,89 miljoni tonnini, mis on 18 protsenti rohkem kui eelmise aasta samal perioodil, vahendab Financial Times.
Need arvud rõhutavad Euroopa jätkuvalt olulist rolli Venemaa lipulaevaks oleva energeetikarajatise töös hoidmisel ajal, mil Moskva sõda Ukraina vastu on kestnud juba üle nelja aasta ja sisenemas viiendasse aastasse.
Valitsusvälise organisatsiooni Urgewald hinnangul võis Euroopa nende tarnete eest maksta koguni 6 miljardit eurot.
Kpleri andmetel olid peamised Euroopa ostjad Prantsusmaa, Belgia ja Hispaania, kes importisid 2026. aasta esimesel poolel Yamalist vastavalt 3,6 miljonit, 2,9 miljonit ja 2,7 miljonit tonni.
Urgewaldi sanktsioonide teemaline eestvedaja Sebastian Rötters nimetas neid arve „ehmatavateks”, eriti kuna need „ei toimu vaakumis”, vaid peegeldavad ajavahemikku, mil Venemaa hoogustas rünnakuid Ukraina energeetika- ja tsiviiltaristu vastu.
EL-i reeglid keelavad juba praegu Venemaa veeldatud maagaasi (LNG) ostmise lühiajaliste lepingute alusel – see tähendab, et iga Euroopasse suunduva Jamali gaasilaadungi puhul on vaja importiva riigi tolliasutuse kinnitust, et müük toimus pikaajalise lepingu alusel.
Alates 1. jaanuarist 2027 jõustub EL-i keeld importida Venemaalt veeldatud maagaasi pikaajaliste lepingute alusel. See sunnib Venemaad otsima alternatiivseid marsruute. Hiljem samal aastal keelustatakse ka torujuhtme kaudu tarnitav gaas.
Euroopa valmisolek Jamali gaasilaadungeid vastu võtta on olnud projekti jaoks ülioluline. Projekt asub Venemaa Arktikas ja sõltub väikesest hulgast spetsiaalsetest Arc7 jääklassi tankeritest.
Rajatisest väljaveetava gaasi kogus sõltub suuresti sellest, kui kiiresti suudavad need laevad Euroopa sadamates lasti maha laadida, samas kui alternatiiv – teekond Aasiasse mööda Põhja-mereteed – on riskantsem ja võtab palju kauem aega.
Kuigi aasta esimesel poolel sai Euroopa Jamalist rohkem veeldatud maagaasi, vähenesid Aasiasse suunatud mahud 74 protsenti, langedes veidi üle 510 000 tonni.
Tavaliselt kasvavad saadetised Jamalist Aasiasse suvekuudel, kuid tänavu on itta liikunud väiksemad kogused. Asjaga kursis olevate inimeste sõnul on selle põhjuseks osaliselt asjaolu, et mõned rahvusvahelised laevandusettevõtted, kindlustusfirmad ja rahastajad tunnevad muret EL-i sanktsioonidega seotud riskide pärast.
Samuti sõltuvad Jamali toodangut vedavad jääklassi laevad remonditööde osas endiselt suurel määral Euroopa laevatehastest, sealhulgas Prantsusmaal Brestis asuvast Dameni tehasest ja Taani ettevõttest Fayard A/S.
„Jamal LNG sõltub ekspordi jätkumiseks väikesest spetsialiseeritud laevastikust, Euroopa sadamatest ja Euroopa teenustest. Euroopa pakub jätkuvalt kõiki kolme,” ütles Urgewaldi esindaja Rötters.
2017.aastal president Vladimir Putini poolt avatud Jamal on endiselt Venemaa suurim veeldatud gaasi tootja, mille projekteeritud tootmisvõimsus on 17,4 miljonit tonni aastas, kuigi tegelik toodang ületab sageli seda taset.
Lisaks enamusomanikule Novatekile kuuluvad projektis osalused ka Prantsusmaa ettevõttele TotalEnergies ja Hiina ettevõttele CNPC.
Veebruaris ütles TotalEnergies’i tegevjuht Patrick Pouyanné, et kontsern – kellel on Jamaliga seotud pikaajalised ekspordilepingud – võib olla sunnitud lõpetama gaasi ekspordi mitte ainult EL-i, vaid projektist üldse, viidates EL-i keelu „ebaselgusele”.
