Konflikt USA ja Iraani vahel on eskaleerumas just siis, kui mõlemad sõdivad pooled on jõudmas sõjalise jõuga saavutatava piirini.

Konflikt laienes sel nädalal, kui Jeemenis tegutsevad Iraaniga liidus olevad võitlejad hakkasid ründama Punase mere strateegiliselt tähtsat kitsaskohta läbivaid laevu, see aitas neljapäeval kergitada nafta hinna üle 100 dollari barreli eest – esimest korda viimase kahe kuu jooksul, vahendab Wall Street Journal.

Samal ajal on USA viimastel päevadel intensiivistanud oma pommitamiskampaaniat Iraanis, rünnates sihtmärke üle kogu riigi. Tegemist on kõige ägedama lahingutegevuse perioodiga alates sellest, kui president Trump ja Iisrael veebruari lõpus Iraani pommitamist alustasid.

Trump ja teised valitsuse juhid on ähvardanud Iraani-vastast sõjalist kampaaniat veelgi laiendada. Võimalike sammudena on kaalutud rünnakuid Iraani tuumarajatisele Pickaxe’i mäel või riiklikule infrastruktuurile, näiteks elektrijaamadele, vastuseks Iraani rünnakutele Hormuzi väinas liikuvate laevade vastu.

„Hind tõuseb iga ööga aina kõrgemale, kuni nad mõistusele tulevad,” ütles USA välisminister Marco Rubio neljapäeval Manilas toimunud tippkohtumisel ajakirjanikele, viidates Iraani välisministri Abbas Araghchi sõnadele, kes kirjeldas Teherani lähenemist põhimõttega „silm silma vastu”.

„Presidendi poliitika on pea silma vastu,” sõnas Rubio. „Ausalt öeldes just nii see olema saabki.” Ta lisas, et Trump otsustab sõja laienemise üle lähiajal.

Washingtoni ja Teherani ees seisvaks väljakutseks on asjaolu, et kuigi mõlemad valitsused on näidanud üles valmisolekut konflikti laiendada, ei suuda kumbki saavutada teise üle otsustavat ülekaalu. Sõjaliste analüütikute hinnangul suurendab see patiseis ohtu, et USA ja Iraan võivad sattuda kuudepikkusesse sõjategevusse, kuna mõlemad pooled püüavad endale soodsamat positsiooni luua.

„Praegu valitseb eskaleeruv dünaamika,” ütles endine kõrge USA diplomaat Alan Eyre, kes osales Iraaniga peetud läbirääkimistel. „Ma ei usu, et USA administratsioonil oleks tegelikult selget strateegilist visiooni selle kohta, mida nad saavutada püüavad.”

Trump võiks konflikti veelgi laiendada, rünnates Iraani tsiviiltaristut, mis tõenäoliselt vallandaks Iraani vasturünnakud kogu Lähis-Idas asuva ülemaailmse tähtsusega energiataristu vastu. Isegi kui Trump kasutaks väikest tuumarelva mõne Iraani maa-aluse tuumarajatise ründamiseks, oleks see režiimile vaid sümboolne löök, märkis Saksamaa Rahvusvaheliste Suhete ja Julgeoleku Instituudi (SWP) külalisteadur Hamidreza Azizi, kes on spetsialiseerunud Iraanile.

„Ükski neist sammudest ei muuda olukorda põhjalikult,” ütles ta Trumpi sõjaliste valikute kohta. „Minu hinnangul on mõlemad pooled jõudnud piirini, mida sõjaliste vahenditega on võimalik saavutada.”

Iraan näitas sel nädalal, et tal on konfliktis endiselt manööverdamisruumi. Jeemenis tegutsev ja Iraaniga liitlassuhetes olev hutide relvarühmitus teatas, et alustab Saudi Araabia mereblokaadi, ning ähvardas laevaliiklust Bab el-Mandebi väinas, mis ühendab Punast merd India ookeaniga.

Saudi Araabia meedia teatas reedel, et Punasel merel tabati Saudi Araabia laeva – seda vaid kaks päeva pärast kahe teise Saudi Araabia laeva ründamist. Saudi Araabia sõjaväeametnikud teatasid, et viisid vastusena läbi sõjalisi rünnakuid huti mässuliste sihtmärkide pihta Hodeidah’ sadamalinna lähistel.

Igasugused pikaajalised rünnakud Bab el-Mandebi väina läbivatele laevadele laiendaksid märkimisväärselt Iraani strateegiat avaldada USA-le ja selle liitlastele majanduslikku survet. Iraani püüdlused takistada alates märtsist tsiviillaevade liiklust Hormuzi väinas on põhjustanud naftaturu ajaloo rängima tarnehäire.

Suurt osa Jeemenist, sealhulgas pealinna Sanaad kontrollivad huti mässulised on Teherani oluline liitlane, ehkki nad on praegusest konfliktist suures osas kõrvale jäänud. Rühmitus saab relvi ja väljaõpet Islamirevolutsiooni Kaardiväelt, kuid seda peetakse Teheranist sõltuvuse poolest iseseisvamaks kui Iraani toetatud võitlejaid Iraagis või Liibanoni Hezbollah’d.

„Iraanlased saavutasid hutide tegevuse kaudu kindlasti eelise eskaleerimises,” ütles endine USA mereväe kõrge ametnik ja praegune Washingtonis asuva konservatiivse Hudsoni instituudi vanemteadur Bryan Clark. „Ma ei usu, et neil oleks eskaleerimises täielik ülekaal, sest USA võib endiselt otsustada rünnata tsiviilobjekte ja valida täissõja strateegia.”

Oht Bab al-Mandebi väinale muudab praeguse konflikti geograafiat, seades ohtu olulise marsruudi, mida Saudi Araabia on kasutanud Iraani kehtestatud Hormuzi väina sulgemise vältimiseks – selle kaudu ekspordib kuningriik naftat oma Ida-Lääne torujuhtme kaudu Punase mere sadamasse.

Hutide kaasamine muudab veelgi keerulisemaks olukorra USA sõjaväe jaoks, kellel tekkis raskusi eelmisel 2025. aastal Trumpi algatatud operatsiooni „Rough Rider” käigus, kui nädalaid pommitati nimetatud relvarühmitust. Operatsiooni ajal tulistasid hutid alla enam kui pool tosinit USA Reaper-tüüpi drooni ja korraldasid raketirünnaku lennukikandjale USS Harry S. Truman – rünnak sundis laeva tegema järsu pöörde, mille tagajärjel veeres pardal olnud hävituslennuk F/A-18 Punasesse merre.

Hiljutine naftahindade tõus näitas, kuidas hutide tegevus võib nullida Trumpi võimaluse hindu langetada pingeid leevendava retoorika – nn turu suulise mõjutamise (jawboning) – abil. Konflikti kestel, mis on väldanud ligi viis kuud, on naftahinnad korduvalt langenud pärast seda, kui Trump on avalikult rääkinud sõja lõpetamise võimalusest.

„Konflikti laiendamine hutidele võib olla vastustrateegia sellele suulisele mõjutamisele,” ütles Rootsi panga SEB arenevate turgude strateegiajuht Erik Meyersson. „See ei tähenda tingimata, et hutid hakkavad korraldama sama palju rünnakuid kui iraanlased. See tähendab lihtsalt, et tehakse üks või kaks rünnakut – vajutatakse aeg-ajalt sellele nupule –, ja see töötab Trumpi strateegiale vastu.”

USA avaldab Iraanile ka majanduslikku survet, taastades mereblokaadi Iraani sadamatele pärast seda, kui Trump taganes juuli alguses konfliktile lõpu tegemiseks sõlmitud vastastikuse mõistmise memorandumist. Praegune vastasseis kujutab endast taas tahteproovi, milles nii Iraan kui ka USA peavad hindama, kui suurt majanduslikku kahju nad on valmis taluma, kui sõda jätkub.

Iraani režiim on näidanud suutlikkust seista vastu aastaid kestnud sanktsioonidele ja teistele USA katsetele riiki majanduslikult survestada. Samuti on režiim vähem vastuvõtlik siseriiklikule poliitilisele survele, olles valmis võimule jäämise nimel tapma oma kodanikke, nagu juhtus jaanuarikuiste meeleavalduste ajal.

„Iraani režiim oskab lööke taluda,” ütles Eyre.

HOIATUS: sõjas valetavad kõik osapooled, seetõttu võib tegemist olla ka valeinfoga.