Kui president Donald Trump sel kevadel Valges Majas toimunud kohtumisel raevutses, kuna NATO liitlased keeldusid ühinemast tema sõjalise operatsiooniga Iraanis, tekkis tal üks mõte.

Ta küsis – nagu kinnitasid kaks vestlusega kursis olevat inimest –, mis juhtuks, kui ta vähendaks USA vägede hulka Euroopas kolmandiku võrra. Kas see saadaks niinimetatud liitlastele õige sõnumi?

Umbes sel ajal, kui Trump oma vägede väljaviimise ideed õhku viskas, tühistas Pentagon ootamatult kaks USA sõjaväeüksuste lähetust Euroopasse ja andis korralduse tuua osa personalist mandrilt ära, vahendab CNN.

Kaitseminister Pete Hegseth kavatses juunis toimuval NATO kohtumisel teatada veelgi ulatuslikumatest kärbetest, mis võinuks kokkuvõttes tähendada just seda kolmandiku suurust vähendamist, millest Trump oli rääkinud – nii väitsid kaks asjaga kursis olevat allikat. Kuid pärast konsultatsioone teiste administratsiooni kõrgete ametnikega plaan muutus ning Hegseth kuulutas selle asemel välja kuuekuulise ülevaatuse, mille käigus hinnatakse USA vägede olukorda Euroopas.

„See on ülevaatus, milles mõned riigid põruvad läbi, teised aga läbivad hiilgavalt,” hoiatas ta toona.

Kui president suundub sel nädalal Türki kauaoodatud NATO tippkohtumisele, panevad tema raev ja ähvardused 77-aastasele alliansile suure pinge peale. Trump, kes pole kunagi olnud eriti entusiastlik lubama USA toetust Euroopa kaitsele, on viimase 12 kuu jooksul muutunud veelgi skeptilisemaks, väites, et Ameerika vanimad liitlased ei tulnud talle appi siis, kui ta neid pärast Iraani-vastase sõja alustamist vajas.

Ta pole kunagi otsesõnu välistanud NATO-st lahkumise katseid ning seab pidevalt kahtluse alla selle väärtuse Ameerika Ühendriikide jaoks, mis tema väitel tagab Euroopa julgeoleku.

Trump on ähvardanud ka Gröönimaa NATO kaasliikmelt ära võtta ning on perioodiliselt näidanud üles austust Venemaa presidendi Vladimir Putini vastu, keda mõned Euroopa ametnikud kardavad kavandavat operatsioone NATO territooriumil alliansi otsusekindluse testimiseks.

See kõik on loonud selle nädala tippkohtumise eel pingelise õhkkonna – Trump on öelnud, et osaleb sellel vastumeelselt. Eelmisel kuul NATO peasekretäri Mark Ruttega kohtudes sõnas ta, et läheb kohale vaid seetõttu, et kohtumist korraldab Türgi pealinnas president Recep Tayyip Erdoğan, keda ta peab oma sõbraks. Asjaga kursis olev allikas märkis, et Trumpile ja tema meeskonnale anti eraviisiliselt mõista, et tippkohtumisele minemata jätmine – sõltumata USA liidri põhjendustest – oleks Erdoğani suhtes lugupidamatu.

„See Ankara tippkohtumine on meie liitlaste jaoks tõepoolest hetk, mil ülesande kõrgusel olla, ja ma tean, et just seda president Trump ootabki,” ütles Trumpi suursaadik NATO juures Matthew Whitaker.

Euroopa liidrid loodavad Ankaras toimuvalt kohtumiselt väljuda suuremate konfliktideta ning kavandavad uusi kaitsealaseid lubadusi, et vaigistada Trumpi pahameelt. Ka Rutte püüdis võimalikke erimeelsusi siluda oma juunikuise Valge Maja visiidi ajal.

Samas on paljud ametnikud viimase nädala jooksul peetud murelikes eravestlustes väljendanud kahtlust, kas tippkohtumine sujub tõrgeteta, arvestades presidendi pahurat meeleolu. President on kinniste uste taga vihaselt kurtnud NATO toetuse puudumise üle ning see retoorika on kandunud ka tema avalikesse väljaütlemistesse.

„USA-l on naeruväärne jätkata seda ühepoolset kurssi olukorras, kus suhted ei ole vastastikused. Neid ei olnud meie jaoks olemas!!!” kirjutas Trump sotsiaalmeedias päev enne tippkohtumist.

Euroopa liidrid on Trumpi kriitikale vastu vaielnud, märkides, et nendega ei konsulteeritud enne Iraani-vastase konflikti algust. Paljud on lubanud sõjalist abi Hormuzi väina taasavamiseks, ehkki pinged sellel strateegiliselt tähtsal veeteel on takistanud kaubaliikluse täielikku taastamist.

USA kõrged ametnikud märkisid, et väinaga seonduv tuleb arutlusele Ankaras, kuid väljendasid skeptilisust selle suhtes, kas Euroopa riikidel on piisavalt sõjalist võimekust, et ettevõtmistesse märkimisväärselt panustada.

Trumpi erimeelsused Euroopa liidritega ei nurjanud eelmisel kuul Prantsusmaal toimunud G7 tippkohtumist. Vastupidi – Iraani-teemaliste kõneluste positiivsest käigust innustust saanud Trump näis hästi läbi saavat isegi nende kolleegidega, keda ta oli eelnevatel kuudel teravalt kritiseerinud.

Peagi pärast lahkumist puhkes aga taas tüli Itaalia peaministri Giorgia Meloniga. Trump väitis, et naine oli temalt palunud ühist fotot. Meloni süüdistas teda loo väljamõtlemises ning selle asemel, et lasta pingetel vaibuda, vihjas Trump pühapäeval, et vajaks naise suhtes lähenemiskeeldu. Üks USA ametnik märkis, et pingeline õhkkond kahe varem sõbraliku liidri vahel lisas tippkohtumisele veel ühe ebakindluse kihi.

Valge Maja Ovaalkabinetis toimunud kohtumisel Ruttega kordas Trump taas oma etteheiteid NATO liitlaste aadressil.

„Olgu nad lihtsalt lojaalsed. Ma tahan vaid nende lojaalsust. Me ei vaja nende raha, me ei vaja midagi. Meil ​​on vaieldamatult maailma võimsaim sõjavägi, kuid ma tahan lihtsalt lojaalsust,” ütles ta.

Rutte, kes on viimased poolteist aastat püüdnud – küll vahelduva eduga – toime tulla Trumpi tujudega, üritas presidendi vaenulikkust mahendada graafikutega, mis näitasid Euroopa kaitsekulutuste kasvu – selle põhjuseks pidas ta Trumpi avaldatud survet.

„See graafik näitab Trumpi triljonit,” selgitas ta ühel hetkel.

Ta tasandas ettevaatlikult USA liidri pahameelt Iraani teemal, rõhutades, et „on olnud üksikuid juhtumeid, mis on teile tõeliselt pettumust valmistanud, kuid üldiselt on teie Euroopa liitlased olnud toeks”.

Rutte – endine Hollandi peaminister, keda on kohati pilgatud Trumpi suunal tehtud liigse ülistuse pärast – kasutas sarnast taktikat ka eelmise 2025. aasta NATO tippkohtumisel Haagis ja see toimis suuresti. Trump lahkus Euroopa liidreid kiites ning kinnitades taas oma pühendumust NATO kollektiivkaitse põhimõttele.

Euroopa ametnikud loodavad sarnast tulemust ka Ankaras, kuid paljude jaoks näib see lootus üha kahvatuvat. Trump ei ole loobunud oma plaanidest Gröönimaa osas, väites korduvalt, et USA vajab seda riikliku julgeoleku tagamiseks – seda vaatamata Rutte jaanuaris välja pakutud kavale tugevdada Euroopa kaitsevõimet sellel Taani omavalitsusega territooriumil.

„Praeguse seisuga on ainus lahendus, mille oleme leidnud, USA poolt Gröönimaa omandamine, kuid jätkame teiste võimaluste uurimist nende kaalutlustega tegelemiseks,” ütles kõrge USA ametnik enne tippkohtumist.

Viimastel kuudel on USA vägesid välja viinud kiiremini kui paljud Euroopa ametnikud eeldasid, ehkki Trump on aastaid ähvardanud Ameerika kohalolekut sellel kontinendil vähendada.

Kuigi sel kevadel näis Pentagoni teade Poola kaudu toimuma pidanud plaanipärase vägede rotatsiooni peatamisest Trumpi üllatavat, jäi ta siiski kindlaks otsusele tuua Saksamaalt välja 5000 sõdurit. Friedrich Merz oli vahetult enne seda sammu öelnud, et Ameerika Ühendriike „alandatakse” sõjas Iraaniga.

„Ei tohiks tulla üllatusena, et me vaatame üle oma sõjalist kohalolekut, ega ka see, et see ülevaatus võib viia meie positsiooni muutmiseni,” ütles administratsiooni kõrge ametnik enne Ankara tippkohtumist.

Siiski on vastukäivad sõnumid tekitanud segadust mõnedes eurooplastes, kes püüavad valmistuda ajaks, mil Ameerika Ühendriigid ei taga enam suuremat osa Euroopa julgeolekust.

„Tippkohtumine annab USA-le võimaluse täpsustada, mida kavatsetakse Euroopast välja viia, ning pidada liitlastega nõu, kuidas tekkinud võimekuse lünki täita. Küsimus on selles, kas Trumpi administratsioon on selleks valmis,” kirjutas Carnegie Rahvusvahelise Rahu Fondi (Carnegie Endowment for International Peace) vanemteadur Stephen Wertheim hiljutises NATO-teemalises arutelus. „Liitlased vajavad Washingtonilt selgust selle kohta, mis jääb alles, mis viiakse ära ja millal. Selleks aga peab Washington oma otsuse langetama.”

Paljud kardavad, et mis tahes muudatused USA sõjalises kohalolekus võivad julgustada Venemaad, kelle pealetung Ukrainas on takerdunud. Ukraina president Volodõmõr Zelenski osaleb küll Ankaras toimuval liidrite õhtusöögil, kuid ei võta osa tippkohtumise ametlikest aruteludest – see annab märku, et Kiievi püüdlused alliansiga liituda on endiselt teostamata. Kolmapäeval kohtub ta siiski eraldi Trumpiga.

Trump, kelle peatähelepanu oli Iraani konfliktil, on hiljuti avaldanud imetlust Zelenski võime üle jätkata võitlust märksa suurema vastase vastu. Euroopa riigid kavatsevad lubada Ukrainale kümnete miljardite eurode ulatuses sõjalist abi, et näidata Trumpile oma pühendumust sõja rahastamisele.

Pole aga selge, kas sellest kõigest piisab rahu säilitamiseks käesoleva nädala konverentsil.