Vihale aetuna Ukraina droonirünnakute ja USA ebaõnnestunud lubaduse pärast vahendada sõja lõppu soodsatel tingimustel, kutsuvad venelased president Vladimir Putinit üles loobuma diplomaatiast ja sõda laiendama.

Üleskutsed karmimate meetmete järele pole uued. Vene riigisisesed hääled on juba pikka aega nõudnud üldmobilisatsiooni, Kiievi valitsuskvartali hävitamist, president Volodõmõr Zelenski mõrvamist ja rünnakuid Euroopa droonitehastele. Mõned äärmuslikumad on isegi kutsunud Kremli juhti üles kaaluma taktikaliste tuumarelvade kasutamist, vahendab Reuters.

Ent Ukraina hiljutised sügaval Venemaa tagalas sooritatud rünnakud – mille sihtmärkideks olid Moskva, Peterburi ja Krimm, samuti kaks Venemaa väitel ohvritega lõppenud rünnakut reisibussidele – on neid nõudmisi teravdanud ja hoogustanud.

Analüütikute hinnangul peegeldab üha ägedam retoorika kasvavat muret Ukraina droonirünnakute ulatuse ja mõju pärast ning laiemat arutelu selle üle, kuidas suudab Venemaa oma tohutu territooriumi juures end kaitsta, jätkates samal ajal sõjaeesmärkide taotlemist konfliktis, mille ta ise 2022. aastal algatas.

„Mis peab veel juhtuma, enne kui me hakkame päriselt sõdima? Sõda tähendab võitu iga hinna eest. Ukrainlased on sõjas ja võitlevad seetõttu kõigi käsutuses olevate vahenditega,” ütles rahvuslikult meelestatud suurettevõtja Konstantin Malofejev pärast seda, kui Ukraina rünnakus süttis eelmisel nädalal Moskva naftatöötlemistehas.

„Miks me ei kasuta tuumarelvi, mille meie esivanemad just sel eesmärgil kogu rahva jõuga välja töötasid ja varusid?” küsis ta.

Mõned kommentaatorid on kutsunud Moskvat üles võtma omaks seda, mida nad peavad Iraani tõhusaks sõjaliseks ja diplomaatiliseks taktikaks Ameerika Ühendriikide vastu. Üle 650 000 jälgijaga blogi Obsessed by War on kutsunud üles muutma suuremad Ukraina linnad pommitamise teel elamiskõlbmatuks. Teised ütlevad, et on aeg loobuda USA vahendatud rahuläbirääkimistest ja jätkata Ukraina riigi täielikku hävitamist.

„(Ukraina) hunta süstemaatiliste õhurünnakute alustamine Moskvale oleks olnud võimatu ilma Washingtoni loata. Ja miks andis Trump Zelenskile nii rohelise tule? Vastus on väga lihtne – Iraan oli Trumpi munadest haaranud ja ta oli sunnitud allkirjastama alandava lepingu,” ütles blogija Juri Barantšik, kellel on ligi 90 000 jälgijat.

„Nüüd peab ta selle kiiresti kellegi peal välja elama … Seega pole meil valikut – kas meie saame Trumpist jagu või saab tema meist,” ütles Barantšik Telegramis.

Kremlile lähedased allikad ütlevad, et Putin talub sellist retoorikat. Ta juhib rangelt kontrollitud poliitilist süsteemi, mille ta on üles ehitanud 26 aasta jooksul, ja blogijad peavad järgima teatud reegleid.

Analüütikud ütlevad aga, et sellised avaldused võivad otsuste langetamist siiski keeruliseks muuta, õhutades avalikkuse meeleolu ja suurendades ootusi ulatuslikuma sõjalise kampaania suhtes, isegi kui Moskva soovib endiselt hoida ukse avatuna võimaliku diplomaatilise lahenduse jaoks.

Seni on Kreml vastu seisnud äärmuslikele üleskutsetele läbirääkimistest loobuda, kuigi kolm kõrgemat Vene valitsusametnikku ütlesid sel nädalal, et kõnelused USA-ga pole kuhugi jõudnud, ja nad süüdistasid Washingtoni eelmise aasta Putini ja Trumpi tippkohtumisel Alaskal tehtud rahuettepanekute mittetäitmises.

Putin on seni vältinud kõige äärmuslikumate ettepanekute toetamist, kuigi kaitseministeerium avaldas aprillis teravalt mitme Euroopa riigi tehaste aadressid, mis väidetavalt Ukrainale droone valmistavad, näiliselt hoiatusena, et neid võidakse rünnata.

Venemaa välisministeerium andis eelmisel kuul märku eskaleerumisest, kui teatas, et Moskva kavatseb Kiievis asuvatele sõjalistele sihtmärkidele süstemaatilisi rünnakuid korraldada. Järgnesid raskemad pommirünnakud, sealhulgas üks, mille käigus kahjustati Kiievis asuvat 1000-aastast kloostrit.

Praegu näib Putin praeguses strateegias kindel olevat. Ta ütles teisipäeval sõjaväeakadeemia lõpetajatele, et Venemaa on lähedal Ida-Ukrainas asuva Kostjantõnivka linna vallutamisele osana oma püüdlustest Donbassi piirkonda kontrollida.

Ta ütles ka, et Venemaa suhtes vaenulikud poliitilised jõud Euroopas näivad jäävat tema arvates mõistlikumate konkurentide varju.

„Need, kes tahavad meiega normaalseid suhteid taastada, et peatada see lõputu püüdlus Venemaa strateegilise lüüasaamise poole, on tõusuteel,” ütles Putin. „Küll lõpuks kõik laheneb.”