Kuopio mees Patrick ja tema pere olid teel Poola sugulasi külastama, kui vahetult enne lennu väljumist võttis reis Helsingi-Vantaa lennujaamas õnnetu pöörde.
Patricku kaheaastane tütar komistas lennujaama mänguväljakul ja lõi pea mänguväljaku terava nurga vastu, vahendab Iltalehti.
Seni nuttis väga elav ja reibas tüdruk kümme sekundit ning muutus siis ema süles üsna vaikseks, ütleb Patrick.
Ta läks abi saama lähimasse väljumisväravasse, kus tema sõnul ei antud isegi külmapakki. Väravas öeldi Patrickule, et ta läheks oma väljumisväravasse ja helistaks seal hädaabinumbrile.
Seejärel asendus Gdański reis Helsingi lastehaigla erakorralise meditsiini osakonnaga, sõnas Patrick.
Loos esineb ta ainult eesnimega, kuna asi puudutab üksikasju tema alaealise tütre tervise kohta.
Õnnetus juhtus kolmapäeva, 20. mai varahommikul. Umbes südaöö paiku sai perekond haiglast tulema ja sõitis lennujaamahotelli, kus arsti juhiste kohaselt jälgiti tüdrukut, kellel oli diagnoositud ajupõrutus.
Tüdrukut raviv arst soovitas pärast juhtumit 24 tundi reisimist vältida. Varem oli Finnair nõustunud lennu 12 tunni võrra edasi lükkama, kuid tasuta ümbersuunamine polnud taas võimalik.
Nädalavahetuse lennud Gdańskisse olid välja müüdud ja sama olukord oli ka Varssavi lendudega. Seega ostis Patrick oma neljaliikmelisele perele piletid Krakówisse, kust nad plaanisid rongiga Gdańskisse sõita.
Pere jõudis Krakówisse reedel, 22. mail. Gdański rongid olid aga rahvast täis ja pere pidi veel ühe öö Varssavis veetma.
See oli lastele tõesti raske. Ja muidugi ka vanematele, seda ei saa eitada. Poolteist nädalat kestnud puhkusest läks osa sisuliselt raisku, aga ometi oli seda terve aasta oodatud, ütleb Patrick.
Finnairi kommunikatsiooniosakond kommenteerib, et kliendi võimalused uue lennu broneerimiseks sõltuvad piletitüübist. Põhimõtteliselt ei ole ettevõte kohustatud ümber suunama, kui pilet ei sisalda muutmisvõimalust.
Siiski saame iga juhtumit eraldi hinnata ja antud juhul tahtsime perele uue marsruudi pakkumisega vastu tulla, kirjutas kommunikatsiooniosakond e-kirjas.
Patrick on rahulolematu sellega, kuidas Helsingi-Vantaa lennujaama operaatorfirma Finavia on pärast õnnetust asja käsitlenud. Ta leiab, et abistamise asemel on Finavia püüdnud vastutust vältida ja selle lennufirmale ja kindlustusseltsile veeretada.
Olukorras komistas Patricku tütar lennukikeret imiteeriva mänguväljaku põrandaplaatide vahekoha otsa, kus plaatide vahel oli umbes viie sentimeetri kõrgune katmata vaheosa.
Patrick leiab, et see on selge ohutuspuudujääk, mis tuleks parandada. Patricku sõnul polnud Finavia esindaja aga pärast õnnetust mitu päeva mänguväljakut külastanud.
Kõige kurvem oli see, et kui me 2. juunil reisilt naasime, märkasin, et sealsel mänguväljakul polnud mingeid muudatusi tehtud. Ei hoiatussilte, ei pehmendust. Mitte midagi.
Patrickul tekkisid märkimisväärsed lisakulutused, sealhulgas uued lennud, lisaööd hotellides ja rongireisid Poolas. Samuti selgus, et tema reisikindlustus katab ainult välismaal tekkinud kahjud.
Praegu uurib Finavia võimalikku hüvitiskohustust ettevõtte vastutuskindlustusselts.
Patrick on rohkem mures teiste mänguväljakul mängivate laste turvalisuse kui oma raha saatuse pärast. Tema sõnul ütlesid pärast õnnetust sündmuskohale saabunud parameedikud, et Helsingi-Vantaa uutel mänguväljakutel on hiljuti tekkinud ka muid vigastusi.
Seda oleks palju lihtsam mõista, kui Finavia oleks koheselt keelanud selle kasutamise, kuni töövõtja puudused kõrvaldab ja selle ohutumaks muudab. Kuid asjaolu, et sellega midagi ette ei võeta, on tõesti murettekitav, sõnas ta.
Iltalehti on näinud Patricku ja Finavia vahelist sõnumivahetust.
Iltalehti küsis Finavialt selle kohta kommentaari. Ettevõtte teenindusoperatsioonide juht Hanna Hämäläinen ütles aga, et privaatsuskaalutlustel ei saa ta üksikjuhtumeid kommenteerida.
Üldiselt püüab aga Finavia Hämäläineni sõnul lennujaamas olnud õnnetusi kiiresti ja hoolikalt uurida.
„Muidugi käime alati kohapeal, et olukorda kontrollida ja veenduda, et koht, kuhu klientide tagasiside on suunatud, vastab meie nõuetele ja ohutusstandarditele,” ütleb Hämäläinen.
Tema sõnul on lennujaama mänguväljakutel õnnetused haruldased ja nende arvus pole viimasel ajal muutusi toimunud.
Hämäläineni sõnul on lennujaama töötajad saanud esmaabi koolituse ja jaamas on olemas esmaabivahendid. Helsingi lennujaamas aga tegelikku meditsiinipersonali pole.
Finavia esindaja Hämäläinen ütles, et kõnealune mänguväljak on tunnistatud ohutuks ja see vastab mänguväljakuvarustuse standardile EN 1176.
Hämäläineni sõnul kontrollib mänguväljaku tarnija tellitud väline osapool mänguväljaku ohutust neli korda aastas. Viimane kontroll viidi läbi 13. mail.
Hämäläinen ütleb, et alates avamisest 2025. aasta juunis ei ole kõnealusel mänguväljakul ohutusalaste puuduste osas mingeid muudatusi tehtud. Ta kinnitab, et klientide tagasiside ja sellele järgneva hindamise põhjal saab vajadusel mänguväljakuid täiustada ning muudatuste tegemise ootel objektile ajutiselt kasutuskeelu kehtestada.
See on meie tavapärane kliendikogemuse arendustöö, millega soovime tagada oma reisijate ohutuse lennujaamas, märkis ta.
Ta ütles, et ei saa kommenteerida, kas mänguväljakul on plaanis teha muudatusi. Kuid nagu ma ütlesin, jälgime alati reisijatelt saadud tagasisidet ja suhtume sellesse tõsiselt, lisas ta.
Iltalehti küsis ka Soome ohutus- ja kemikaaliametilt (Tukes), kellele vigastatud tüdruku isa väitis õnnetusest teatanud olevat.
Ameti juhtivekspert Jaakko Laitinen ütles, et Finavia esitas Tukesile juhtumi kohta aruande. Aruande põhjal polnud Tukesil põhjust kahtlustada, et kõnealune mänguväljak on kasutajatele ohtlik.
Laitineni sõnul teatas Finavia, et teeb mänguväljakul muudatusi, mille eesmärk on vältida kasutajate komistamist. Ettevõte teatas, et rakendab muudatused 18. juunil.
Sel hetkel oli õnnetusest juba möödas neli nädalat.
Õnnetuse toimumiskohas on tehtud väikeseid muudatusi. Teenusepakkuja tegi need ise ja andis meile ainult teavet, et selliseid muudatusi tehakse. Ma ei oska öelda, kas Tukes oleks oma järelevalve käigus pidanud selliste muudatuste tegemist vajalikuks, ütles Laitinen.
