Ungari on kahe EL-i diplomaadi sõnul edasi lükanud olulise protseduurilise sammu, mis on vajalik Ukraina ja Moldova EL-i liikmelisuse taotlemiseks.

Kiiev ja Chişinău jõudsid oma teel blokki verstapostini, kui EL-i riigid kiitsid 15. juunil ühehäälselt heaks mõlema riigi esimese ametliku läbirääkimispeatüki avamise. Seda sammu oli aastaid blokeerinud Ungari endine peaminister Viktor Orbán, kes oli Ukraina EL-i liikmelisuse vastu. (Ukraina ja Moldova on poliitiliselt seotud, seega ei saa üks edasi liikuda ilma teiseta), vahendab Politico.

Kaks riiki loodavad EL-iga ühinemise protsessis kiiresti edasi liikuda. Ukraina asepeaminister Taras Katška ütles selle kuu alguses, et Kiiev püüab avada kõik kuus läbirääkimisklastrit (ametlike peatükkide gruppi) juuli keskpaigaks.

Kuid see ajakava on nüüd ohus, kuna Ungari oli eile teisipäeval 23. juunil vastu Euroopa Ülemkogule ja Komisjonile bloki 27 liikmesriigi nimel saadetud kirjale, milles on esitatud EL-i pealinnade ühine seisukoht. Diplomaatide sõnul oli Ungari ainus riik, kes sellele sammule vastu oli. See nõuab kõigi 27 liikmesriigi ühehäälset heakskiitu ja seda arutatakse uuesti järgmisel nädalal.

See samm on kooskõlas peaminister Péter Magyari jaheda hoiakuga Ukraina liikmelisuse suhtes.

Kuigi Magyar ei olnud vastu esimese klastri avamisele Ukrainale, nõudis tema valitsus eelmisel nädalal Brüsselis toimunud EL-i juhtide kohtumise kirjalikest järeldustest sõnade „niipea kui võimalik” kustutamist Kiievi EL-i liikmelisuse kohta, ütles üks diplomaatidest.

Mõlemale diplomaadile anti anonüümsus, kuna neil ei ole lubatud suletud uste taga toimuvate protseduuride kohta avalikult rääkida.

Eelmisel nädalal Euroopa Ülemkogu kohtumise lõpus toimunud pressikonverentsil rõhutas Magyar oma arvamust ja ütles ajakirjanikele: „Kokku on kuus klastrit ja me ei arva, et nende kõigi korraga avamine on hea mõte – osaliselt seetõttu, et esimese tint pole veel isegi kuivanud, ja osaliselt seetõttu, et see saadaks vale sõnumi Lääne-Balkani riikidele – Serbiale, Albaaniale, Montenegrole ja Põhja-Makedooniale –, kes on aastaid EL-i liikmelisuse poole püüdlenud.”