Ukraina kaitseväes praegu moodustatavad uued brigaadid vajavad lahingukogemusega inimesi, vastasel juhul on kaotused suured. Sellest teatas Ukraina relvajõudude ülemjuhataja Oleksandr Sõrski LIGA.net-ile antud kommentaaris.

Tema sõnul vajavad uued brigaadid lahingukogemusega ülemaid ja seersante. „See on tavaline sõjaline praktika, mida üldiselt aktsepteeritakse kõigis armeedes. Uute brigaadide loomisel võetakse osa juhtkonnast nendest üksustest, millel on juba lahingukogemus,” rõhutas Sõrski.

Samal ajal ei usu ta, et ohvitserid peaksid solvuma, et neilt võetakse inimesi uute üksuste juhtimiseks.

„Sõda dikteerib oma seadused. Ja see ei loo mugavustsoone. Sõda on katsumus, mis tuleb ületada, sealhulgas uute brigaadide värbamisega,” ütles Sõrski.

Tema sõnul võimaldab kaitseväele eraldatud eelarve uute brigaadide värbamist, sest kui selle pealt kokku hoida, tuleb hiljem „maksta territooriumiga”.

Ukraina luureteenistused teatavad Venemaa suurenenud survest Minskile ning piirivalvurid ei välista võimalikke provokatsioone või isegi uut sissetungi Valgevenest. Ukraina julgeolekuagentuur SBU viib riigi põhjaosas läbi ulatuslikke turvameetmeid ning võimud tugevdavad potentsiaalselt ohtlike piirkondade kaitset.

Sõrski sõnul otsustas vaenlane, kuna tal ei õnnestunud peamistes suundades edu saavutada, laiendada oma aktiivsete operatsioonide piirkonda Põhja-Ukrainas. Okupantide plaanide kohaselt peaks see viima aktiivse rindejoone pikkuse suurenemiseni 160 kilomeetri võrra.

Vaenlasel on ülekaalus sõdureid ja relvi, tuletas ülemjuhataja meelde. Selle võimaliku rünnaku usaldusväärseks tõrjumiseks ja selle territooriumi kaitsmiseks peab Ukraina moodustama uusi brigaade.

„Vaenlane, muide, on oma plaane kohandanud ja kavatseb sel aastal luua uusi diviise ja viis brigaadi. Me oleme sunnitud sellistele tegudele reageerima. Sõjas tuleb kas haarata initsiatiiv või see ära anda. Kolmandat võimalust pole,” rõhutas Sõrski.

Küsimusele, miks luuakse uusi brigaade, mitte ei täiendata olemasolevaid, vastas Ukraina relvajõudude ülemjuhataja: „Kui me ei suurenda brigaadide arvu, ei suurenda see rindejoone pikkust, millel seda saab kasutada.”

Ta lisas, et üht brigaadi ei ole võimalik rohkem venitada. Samal ajal pikendab brigaadi suuruse suurendamine selle elutsüklit lahinguüksusena, see tähendab, et see saab täita ülesandeid kindlas piirkonnas pikema aja jooksul, mitte suuremal territooriumil.

Sõrski rõhutas, et rindel on nüüd teistsugune eripära: see on oluliselt süvenenud.

„Seega, kui rinne laieneb ja süveneb, on aritmeetika paratamatu: on vaja uusi sõjaväeüksusi,” lõpetas ta.

Nagu UNIAN teatas, märkis Ukraina relvajõudude peastaabi pressiesindaja Dmõtro Lõhovi 2024. aasta novembris, et Ukraina relvajõud loovad uusi brigaade, mitte ei täienda olemasolevaid, kuna okupandid on suurendanud oma vägede arvu ja ka rindejoon on pikenenud.

Seejärel teatas ta, et vaenlane on suurendanud polkude, brigaadide ja diviiside arvu ning oma isikkoosseisu ligi 100 tuhande inimese võrra. Ka rindejoone pikkus suurenes. Rinde sulgemiseks on vaja luua uusi brigaade. Muud võimalust vaenlasele vastu astuda pole. Rinde pikkus on juba 1300 km.