Trump vältis Zelenskit G7 kohtumisel, andis mõista, et USA peale ei saa enam loota

eestinen

Pärast raamlepingu sõlmimist Iraaniga, loodeti luua kontakt Venemaa ja Ukraina vahel? Sel eesmärgil kutsus Emmanuel Macron G7 tippkohtumise võõrustajana ka Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski Evian-les-Bainsi.

Eilse teisipäeva 16. juuni hommikul saatis ta isiklikult Kiievist saabunud erikülalise seitsme suure tööstusriigi – USA, Saksamaa, Prantsusmaa, Suurbritannia, Itaalia, Kanada ja Jaapani – kõrgeimate esindajate kohtumisele, vahendab bzbasel.ch.

Õhkkond oli pingevaba, tervitusi vahetati kallistustega, nalja tehti jalgpalliennustustega. Ainult kaks kohalviibijat tundusid olevat omavahel tülis: USA president Donald Trump ei teinud isegi katset Zelenskit tervitada. See oli ilmselge: 80-aastane ameeriklane suhtus ukrainlasesse, kes viisakalt tagaplaanile jäi, esialgu külmalt. Macron, kes oli istutanud Trumpi ümarlaua taha endast paremale ja Zelenski vasakule, tundus samuti seekord vaikne.

Selle käitumisega tegi Trump sisuliselt kõik selgeks: Ukraina ei saa USA-le rohkem loota. Trump oli tõepoolest esmaspäeval Zelenskiga rääkinud. Ukrainlane tegi ettepaneku isiklikuks kohtumiseks Venemaa presidendi ja sõjaväe juhi Vladimir Putiniga, väidetavalt formaadis, mis teeks Putinil keeldumise oluliselt raskemaks.

Trump, kes oli ka Putiniga telefonitsi rääkinud, kirjeldas kõnelusi kui „väga häid” ja lisas, et kaks sõdivat juhti olid „avatud”. „Venemaa peaks kokkuleppele jõudma,” jätkas Trump. „Ma olen lahendanud kaheksa sõda ja see tundus olevat kõige lihtsam lahendada.”

Ent ta eksis. Trump keeldus taas kord reaalsust tunnistamast – see tähendab Kremli juhi karmi joont. Ta kurtis, et sõjas sureb iga kuu 25 000 sõdurit –, kuid ta keeldus absoluutselt süüdistamast Putinit. Putini pressiesindaja kinnitas teisipäeval, et Venemaa ja Ukraina vahel ametlikke kontakte ei ole. Ta lisas halvustavalt: „Zelenski on alati Moskvasse teretulnud, kui ta soovib vastutustundlikult ja tõsiselt läbi rääkida.”

Putin on küllaltki näidanud, et tal pole mingit kavatsust vastutustundlikult ega tõsiselt läbi rääkida. Zelenski kuulutas Evianis: „Venemaad tuleb sundida lõpetama sõda meie rahva vastu.” Pärast Venemaa raketirünnakut kuulsa Kiievi Petšerski Lavra (koobaskloostri) katedraalile ründas Ukraina õhuvägi droonidega Venemaa naftatöötlemistehaseid. Moskva linnapea Sergei Sobjanin väitis, et tema riik oli alla tulistanud 60 Ukraina drooni. Zelenski avaldas aga video põlevast naftatöötlemistehasest.

Saksamaa kantsleri Friedrich Merzi pressiesindaja teatas, et sõjarindel on dünaamika muutunud pärast seda, kui Ukraina on saavutanud „tugeva positsiooni”. „Esmakordselt saab siin aeglaselt avaneda aken diplomaatiale,” kuulutas Merz enne oma lahkumist Eviani.

See võimaluste aken jäi aga Evianis suletuks. Pärast Macroni juhitud intensiivseid läbirääkimisi näisid G7 riigid olevat teisipäeval kokku leppinud uutes Venemaa-vastastes sanktsioonides. Prantsuse valitsuse allikate sõnul on sanktsioonid peamiselt mõeldud nafta- ja gaasisektori vastu. Ent see, kas USA, kes oli märtsis taaskehtestanud veidi leebemad sanktsioonid, osaleb selles viimases sanktsioonide karmistamises, ei olnud kohe teada.

Suurbritannia peaminister Keir Starmer seevastu üritas suurendada survet Kremlile endale. Tema valitsus teatas uutest sanktsioonidest 70 üksuse, sealhulgas Venemaa varilaevastiku korraldajate vastu. Briti väed hõivasid pühapäeval La Manche’i väinas ühe neist tankeritest. Starmer teatas ka, et tema riik tarnib Ukrainale rikastatud uraani oma tuumaelektrijaamade hooldamiseks.

Siin on video, kust on näha, kuidas Trump keeras selja, kui Zelenski ja Macron talle lootusrikkalt lähenesid: