Saksamaa ja Prantsusmaa juhid on kokku leppinud uue põlvkonna hävituslennuki arendamise ja ehitamise maamärgilise projekti tühistamises, teatasid ametnikud eile esmaspäeval 8. juunil, andes järele tööstuslikule rivaalitsemisele Euroopa ambitsioonikaima kaitseprogrammi üle.

Saksamaa kantsler Friedrich Merz ja Prantsusmaa president Emmanuel Macron arutasid probleemset projekti eelmisel nädalal Montenegros toimunud EL-i ja Lääne-Balkani tippkohtumise raames ning jõudsid järeldusele, et plaani kaasatud relvafirmade vahel pole kuude kaupa kestnud ummikseisust väljapääsu, ütlesid Saksa ametnikud Reutersile.

Seetõttu on Merz soovitanud Macronil ühise hävituslennuki ehitamisega edasi mitte tegeleda, ütlesid nad.

Macroni büroo teatas, et nad on projekti pikalt arutanud ja kahetsenud, et peamised tööstuspartnerid, Euroopa lennunduskontsern Airbus, mis esindab Saksamaad ja Hispaaniat, ning Prantsusmaa Dassault Aviation ei ole suutnud kokkuleppele jõuda.

Otsus lõpetada Euroopa suurima kaitseprojekti põhisammas tuleb ajal, mil Lääne sõjaväeametnikud on hoiatanud Venemaa kasvava ohu eest ja USA suurendab survet Euroopale taasrelvastumiseks.

Macron käivitas projekti koos endise Saksamaa kantsleri Angela Merkeliga 2017. aastal ja on seda mitmeid kuid kaitsnud. Tema kantselei teatas, et Prantsusmaa pidas Prantsuse-Saksa kaitsekoostööd endiselt vajalikuks nii riikidele kui ka nende Euroopa partneritele.

Kuid 100 miljardi euro suuruses projektis, mis hõlmab ka Hispaaniat, kokkuleppele jõudmata jätmine rõhutab raskusi, millega Euroopa on silmitsi seisnud oma sõjalise võimekuse taastamisel pärast aastakümneid kestnud alainvesteeringuid.

„See pole kaugeltki ideaalne signaal ei Washingtonile ega Moskvale,” ütles mõttekoja IISS sõjalise lennunduse vanemteadur Douglas Barrie.

Projekt, mis keskendub droonide toetatavale ja salastatud „lahingupilve” abil ühendatud hävituslennukile, oli kuude kaupa kahtluse all, kuna kaks poolt on vaielnud spetsifikatsioonide ja kontrolli üle.

Asjas informeeritud Euroopa allikas ütles, et mõlemad pooled liiguvad mainetpäästva lahenduse poole, kus põhilise hävitaja väliste süsteemide, näiteks üliturvaliste ühenduste „lahingupilve” arendamist jätkatakse sama nime all: Future Combat Air System ehk FCAS.

Kompromiss on peamiselt sümboolne, kuna FCAS on selliste süsteemide üldnimetus ja pole sellele plaanile ainuomane, kuid ametnikud on otsinud valemit, mis võimaldaks Macronil lennukist endast loobuda ilma kogu projekti surnuks kuulutamata.

Macron ja Merz olid mitmeid kuid püüdnud projekti päästa ja Airbusi ning Dassaulti erimeelsusi ületada.
Ettevõtted ei andnud kohe kommentaare, kuid Saksamaa ametiühing IG Metall ütles, et tervitab projekti lõpetamise otsust, öeldes, et juba mitmeid kuid oli selge, et Dassault ja Airbus ei suuda võrdsetel alustel koostööd teha.

„Soovin tänada Friedrich Merzi selle raske, kuid vajaliku otsuse eest, mis on Saksamaa kui lennunduskeskuse ja tööjõu huvides,” ütles IG Metalli aseesimees Jürgen Kerner avalduses.

Lisaks vaidlustele järgmise arendusfaasi kontrolli ja intellektuaalomandile juurdepääsu üle olid kahel poolel lennuki suhtes väga erinevad nõuded.

Hävituslennuki osas tekkinud lahkarvamused kajastavad Prantsusmaa otsust Eurofighterist 1980. aastatel taganeda ning järgnevad aastatepikkusele üha avalikumaks muutunud nääklemisele Dassault’ ja Airbusi vahel.

„SCAF on olnud elutoetusrežiimil kolm aastat,” ütles Ühendkuningriigis tegutsev kaitseanalüütik Francis Tusa, viidates projekti prantsuskeelsele lühendile.

Merz on omalt poolt avalikult kahtluse alla seadnud, kas mehitatud kuuenda põlvkonna hävitaja väljatöötamine on tema riigi õhujõudude jaoks endiselt mõttekas, ning öelnud, et Saksamaa ei vaja tuumarelvavõimelist lennukikandjale maanduda suutvat lennukit.