Täna 214 aastat tagasi, 24. juunil 1812. aastal alustas Euroopa valitseja Napoleon Bonaparte oma võimsa üle-Euroopalise armeega rünnakut Venemaa vastu.
Napoleon tungis Venemaa territooriumile praeguse Leedu linna Kaunase ligidal, ületades Nemunase jõge. Seda kohta tähistab siiani Napoleoni mägi, kust ta jälgis oma vägede liikumist.
Napoleoni eri riikidest kokku korjatud sõduritest koosneva hiigelarmee suurus oli tolle aja kohta muljetavaldav 678 tuhat soldatit ja 2,8 tuhat suurtükki. Vene vägede arv oli palju tagasihoidlikum – umbes 220 tuhat võitlejat ja 942 suurtükki.
Miks Napoleon Venemaal hävitava kaotuse osaliseks sai, on siiani mõistatus. Ta vallutas ära Moskva linna, aga ikka hävis. Napoleoni armee kaotas Venemaal ligi 500 000 võitlejat, aga seda mitte võitluse, vaid külma ja haiguste tõttu.
See sõda muutis aga ajalugu, kuna viis kõikvõimsa Napoleoni impeeriumi languseni. Paljud Euroopa riigid vabanesid okupatsiooni alt. Enne kui ta alustas sõda Venemaa vastu, ei suutnud keegi Euroopas tema vägesid peatada ega takistada tema poliitiliste plaanide elluviimist.
Seda sõjakäiku tasub meenutada, kui räägitakse NATO suurest ülemvõimust Venemaa üle. Tegelik võim selgub ikkagi lahinguväljal, nagu näitab NATO sõjaline kaotus sõjas kümneid kordi nõrgema vastase Afganistani vastu ja USA ning Iisraeli kaotus sõjas palju nõrgema vastase Iraani vastu.
Napoleon pani kõik lootused sellele, et pärast Moskva vallutamist annab Venemaa alla, aga seda ei juhtunud. Napoleon käis ise oma võttest selili, sest maha põletatud Moskvas jäid tema enda sõdurid nälga.
Sarnaselt Napoleonile loodetakse praegu, et Moskvat pommitades annab Venemaa alla. Ei arvestata aga sellega, et vajadusel võib Venemaa oma pealinna kasvõi Kaug-Itta üle viia. Euroopa asemel müüb Venemaa oma odava hinnaga gaasi ja naftat nüüd Hiinale ja Indiale, kus toodetud kaubad on maailma üle ujutanud. Euroopa on aga muutumas laastatud sõjatandriks, mille kunagisest hiilgusest on järel vaid riismed.
