Soomes on juba 620 000 reservväelast, kes ei saa kunagi kutset kordusõppustele. See arv peaks veelgi suurenema, kuna sõjaväekohustuse iga on tõstetud 65. eluaastani. Seetõttu on reservis palju inimesi, kelle väljaõpe koosneb ainult ajateenistuse väljaõppest, mis halvimal juhul saadi enne 1980. aastate keskpaika.

Mis neist saab, kui puhkeb sõda? Kas õppustel mitte käinud reservväelased paisatakse külmavereliselt rindele ja vene stiilis hakklihamasinasse, tuginedes vananenud ja unustatud väljaõppele?

Soome Reservistide Ühingu esimees Kari Salminen räägib Iltalehtile antud intervjuus, kas on põhjust muretsemiseks.

Soome kaitse tugineb teadaolevalt ajateenistusele ja suurele reservile.

Kaitseväe sõjaaja koosseis on 280 000 inimest, kellest enamik on reservväelased. Nad läbivad regulaarset täiendkoolitust.

Kui aga võimalik sõda puhkeb ja venib, siis sellest arvust vaevalt piisab. Kaitseväe teatel täiendatakse vägesid vajadusel „teiste reservväelastega”.

Reserv kasvab lähiaastatel umbes miljoni inimeseni, sest sõjaväekohustuse iga on tõstetud 65. eluaastani. Muudatus kehtib 1966. aastal ja hiljem sündinutele.

Siis on Soomes üle 700 000 reservväelase, keda pole kutsutud kordusõppustele. Mõned neist võivad olla läbinud kordusõppused juba ammu, võib-olla aastakümneid tagasi, samas kui mõned pole seda kunagi teinud.

Eelmisel aastatuhandel võis ajateenistusse astumine alata 17-aastaselt. Seega on reservis veel aastaid inimesi, kes võisid armeega liituda juba 1983. aastal.

Kui lugeda aega sellest hetkest edasi ja tagasi, on Teine maailmasõda lähemal kui praegune aeg.

Soome Reservistide Ühingu esimees Kari Salminen ütleb, et kogu reservi välja õpetamine oleks optimaalne, kuid praktiliselt võimatu.

Vähemalt praegusel hetkel pole kellelgi piisavalt raha, et meid kõiki välja õpetada – ja selleks pole ka vajadust, sõnab ta.

Kaitsevägi ei andnud selle loo jaoks Iltalehtile intervjuud. Kaitseväe kommunikatsiooni kirjalikus vastuses on kirjas, et kedagi rindele ootamatult ei saadeta.

Seoses eriolukordade ülesannete määramisega koolitatakse reservväelasi enne ülesande alustamist, et saavutada piisav pädevustase, seisab vastuses.

Sõja puhkedes formeeritakse väed formeerimiskeskustes. Kari Salmineni sõnul korraldavad keskused ka vajalike oskuste ülevaatamist või täiendamist.

Soomes pole venelikku õhkkonda. Siin ei saadeta kedagi ootamatult hakklihamasinasse, sõnab ta.

Salminen viitab teabele, mille kohaselt on Venemaa saatnud Ukraina rindele halvasti väljaõppinud sõdureid, kes on meeleheitlikes rünnakutes praktiliselt kindlasse surma läinud.

Jääb mulje, et inimelud on Venemaa jaoks sõjas odav kaup.

Lihtsalt kamp tüüpe, keda saadetakse teist poolt nõrgestama, ütleb Salminen.

Suure riigina on Venemaal põhimõtteliselt oluliselt rohkem potentsiaalseid sõdureid kui väikesel Soomel. Sellest hoolimata ei taha isegi Venemaa saata inimesi hakklihamasinasse.

Kari Salmineni sõnul pole Soomel sarnase protseduuri jaoks ei vajadust ega vahendeid.

See on tsiviliseeritud riik. Siin aetakse asju teistmoodi, räägib ta.

Kari Salmineni sõnul ei vaja formeerimiskeskusesse saabuv reservväelane tingimata ulatuslikku täiendkoolitust, isegi kui ta pole ise kordusõppustel osalenud.

See on natuke nagu jalgrattasõit, sest põhitõed on igaühel, kes on sõjaväes käinud, selgroog, sõnab ta.

Ta märgib, et tehniline areng toimub pidevalt ja uusi süsteeme võetakse kasutusele, kuid reameeste tööriistaks on endiselt automaatrelv.

Nn paigutamata reservväelasi, kellel pole eriolukorras selget missiooni, kordusõppustele ei määrata.

Salmineni sõnul on kaitseväe põhijõud hästi väljaõpetatud. Kui ja millal rotatsioon jõuab punkti, kus vägesid täiendatakse ka praegu paigutamata reservväelastega, on formeerimiskeskustel piisavalt aega.

Formeerimiskeskustel on aega värskendada ja inimestele põhiküsimusi meelde tuletada. Nad saavad harjutada laskmist ja loomulikult teatud tüüpi erioperatsioone, mida sel hetkel vaja läheb, lausub ta.

Kuigi suur osa põhitõdedest on jäänud samaks, märgib Salminen, et ka sõjapidamine on aastakümnete jooksul muutunud.

Näiteks polnud 1980. aastatel, kui vanimad reservväelased oma ajateenistust läbisid, kellelgi mingeid teadmisi droonidest ega nende vastu võitlemisest.

Teisest küljest teenis armees tohutu hulk nooremaid reservväelasi ajal, mil Soomel polnud jalaväemiine. Nad naasevad arsenali alles nüüd, kui Soome aasta alguses Ottawa lepingust lahkus.

Tehnoloogia muutused mõjutavad loomulikult ka rindel tegutsemise meetodeid.

Kari Salminen ütleb, et näiteks droonide tähtsus Soome metsades on erinev Ukraina avamaastiku omast, kuid need pole tähtsusetud isegi Soome reamehe vaatenurgast.

„Muidugi võib tänapäeva tehnoloogiaga sellest metsast leida üheainsa vana mehe, kui sa teda tahad leida,” ütleb ta.

Salminen mainib aga, et Soome reservväelasel on eeliseks see, et tingimused on tuttavad. Seega ei sea sõjapidamise muutustega kohanemine peale vanade põhioskuste harjutamise võimatuid väljaõppenõudeid.

Usun, et Soome reservväelased saavad meie tingimustes oma riigi kaitsmisega suurepäraselt hakkama, ütleb Kari Salminen.

Soome kaitsevägi ei andnud Iltalehtile selle loo jaoks intervjuud. Soome kaitseväe kommunikatsiooniosakond saatis Iltalehti küsimustele järgmise kirjaliku vastuse. „Kaitsevägi kasutab igakülgselt ulatuslikku reservi ja selle oskusteavet. Kaitseväe sõjaaja koosseis on 280 000 inimest. Osa sellest arvust väljapoole jäävatest reservväelastest on olnud paigutatud sõjaaja koosseisu, kus neile on antud täiendkoolitus sõjaaja koosseisu ajal. Paljud neist kuuluvad endiselt eelmise koosseisu isikkoosseisu täiendusväkke.

Lisaks paigutatakse reservväelased ülesannetele vastavalt kaitseväe vajadustele, võttes arvesse tsiviilelus omandatud oskusteavet. Selliste ülesannete hulka kuuluvad näiteks mitmesugused ekspertülesanded, mis rakendavad eelkõige tsiviilelus omandatud oskusteavet. Enam kui 100 000 reservväelasele on tehtud isikkoosseisu reservatsioon, mis tähendab, et nad on reserveeritud muudeks riigikaitse seisukohalt olulisteks erakorralisteks ülesanneteks teise asutuse või varustuskindluse seisukohalt kriitilise tähtsusega osapoole taotlusel.

Eriolukorra ülesannetega reservväelased koolitatakse enne ülesande alustamist, et saavutada piisav oskusteabe tase. Samuti on 280 000-liikmelises koosseisus plaanis osaleda eriolukorra väljaõppel ja väljaõpe moodustatud vägedes on pidev. Väljaõppe sisu ja kestus sõltuvad isiku oskustest ja ülesandest, milleks ta on kavandatud.

Varureservis on isikud, kes ei ole läbinud ajateenistust või kes on hiljem rahuaja teenistusest vabastatud, näiteks tervislikel põhjustel, kuid on sõjaväekohuslased. Neid saab erandjuhtudel kasutada sõjaliste riigikaitseülesannete täitmiseks. Sellistel juhtudel antakse neile enne vägedesse paigutamist koostatud juhiste kohaselt sõduri baasväljaõpe.”