Soome õhuväe ülem Timo Herranen ütles Iltalehtile, et on andnud käsu kiirendada F-35 hävitajate operatiivkasutusse võtmist.

„Andsin ülesandeks, et need võetakse operatiivkasutusse nii kiiresti kui võimalik,” rõhutab Herranen.

Seni on õhuvägi öelnud, et Soome uued F-35 hävitajad saavutavad esialgse operatiivvõime 2028. aasta alguses, mis on umbes pooleteise aasta pärast.

Herranen kasutab esialgse operatiivvõime kohta sõjaväe lühendit IOC.

„Meil on olnud IOC 2028. aastaks, kuid teeme kõik endast oleneva, et saaksime F-35-d oma territoriaalse terviklikkuse valvamiseks nii kiiresti kui võimalik,” ütleb Herranen.

Esimesed kaheksa hävitajat F-35 on plaanis Rovaniemisse tuua käesoleva, 2026. aasta oktoobris.

Praeguses etapis ei ole enam võimalik saabumist kiirendada, seega tulevad nad siis, kui nad tulevad, sõnas ta.

Ülem rõhutab, et õhuvägi soovib operatiivset kasutuselevõttu algsest ajakavast kiirendada.

Nii kiiresti kui võimalik. Selleks tehakse kõik endast olenev, võtab Herranen kokku.

Esimesi Soome F-35 piloote treenitakse praegu Ameerika Ühendriikides Ebbingi baasis. Kui lennukid Soome saabuvad, alustatakse pilootide väljaõpet ka Rovaniemis.

Ülem põhjendab oma uusi juhiseid vajadusega parandada Soome droonide vastumeetmeid.

F-35-del on sellele mõju, mis tähendab, et tegemist on täiesti erineva põlvkonna süsteemiga. Kui me räägime droonide allatulistamisest, siis relvasüsteemid on sama tüüpi mis Hornetil, aga avastamis- ja tuvastamisvõime on hoopis teisest klassist.

F-35 radar suudab kaugelt tuvastada väikeseid ja madalalt lendavaid sihtmärke ning paremini kindlaks teha, kas lähenevad sihtmärgid on lõhkeainet kandvad sõjaväedroonid.

F-35-l on elektrooniliselt skaneeriv uue põlvkonna radar, mis suudab näha, ja muud andurisüsteemid. Selles on see Hornetist oluliselt parem, võrdleb Herranen.

Herranen peab võimalikuks, et Venemaa üritab juhtida Ukraina droone Soome ja teiste NATO riikide õhuruumi, võltsides nende satelliitidelt saadud asukohaandmeid.

Tehniliselt on see võimalik, ütleb ta.

Asukohaandmete võltsimist nimetatakse kõnekeeles ka spoofimiseks.

Võin öelda, et segamine on võimalik. GPS-i segamine on spoofimine, ütleb Herranen.

Sel juhul saadetakse droonile soovitud signaal samal sagedusel. Võltsimine on võimalik, kuna satelliidilt tulev signaal on nõrgem kui maapinnalt või maapinna lähedalt tulev signaal.

F-35 esialgne operatiivvõime tähendab antud juhul õhk-õhk võimekust. Täisvõimsusel on meil kõik missioonivariandid kasutusel, täpsustab Herranen.

Õhuväe eesmärk on saavutada F-35-ga täielik operatiivvõime 2030. aasta lõpuks. Seni kasutab õhuvägi paralleelselt lennukeid F/A-18 ja F-35A.

NATO andmetel on käimasolev õppus Ramstein Flag 2026 Põhjamaade suurim õhusõjaõppus.

Soome ja Rootsi õhuruumis asuval harjutusalal lendab iga päev ligikaudu 120 hävituslennukit erinevatest NATO riikidest.

Rovaniemis paiknevaid Luftwaffe Eurofighteri ja Tornado eskadrille juhib kolonelleitnant Thomas Kötting.

NATO harjutab erinevate hävituslennukite ühendamist tugevaks lahingujõuks.

F-35-l on suurepärased sensorid ja meil on raketid, mis suudavad kaugele tulistada. F-35-d annavad meile sihtmärgiinfot ja oleme sisuliselt suur raketiheitja. Sünergiaeelised on suurepärased, hindas Kötting Rovaniemis Iltalehtile.

Kötting rõhutab ühte asja. Hävituslenduri vaatenurgast on õhusõda läbimas suurt muutust. Droonide tõrjumine nõuab uut tüüpi operatiivvõimekust.

Õhutõrjesüsteemidel on kaugele ulatuvad raketid. Need suudavad sihtmärke kaugelt jälgida, kuid algselt ehitati need hävitajate, st suurte sihtmärkide vastu võitlemiseks, illustreerib Kötting.

See on justkui ajas tagasi minemine.

Peame rakettidelt tagasi minema laskemoona ja õhutõrje juurde, mis jälgib väikeseid droone. Kuna need droonid lendavad madalalt ja aeglaselt, ei ole meie aastate jooksul ehitatud süsteemid võimelised neile vastu astuma, ütleb Kötting.

Luureradarid tuleb väikeste droonide tõttu ümber seadistada. Algselt tõrjutakse uut ohtu hävitajatega.

Me teame, et see pole eriti kulutõhus, aga see on väga tõhus. Seepärast me seda teemegi, selgitab Saksa ohvitser.

Hävituslennuk jõuab tõrjepiirkonda mõne minutiga. Samal ajal tuleb arendada kulutõhusat droonitõrjet.

Kötting rõhutab, et tulevikus on heade radaritega varustatud hävitajate ülesanne edastada sihtmärgi koordinaate maapealsetele üksustele. Eriti ei taheta droonide allatulistamise jaoks kasutada kalleid rakette, kui see pole hädavajalik.

„Me saame oma hävitajatega läbida pikki vahemaid ja infrapunarakettidega droone alla tulistada, aga saame edastada teavet ka maapealsetele õhukaitseüksustele. Nad saavad neid meie asemel ja kulutõhusamalt rünnata,” illustreerib Kötting eri relvaliikide ühisoperatsioonide olulisust.