Hollandi armee katsetab Marnehuizenis uut sõjavangilaagrit, valmistudes võimaluseks, et ulatusliku konflikti korral oleks võimalik kinni pidada kuni 2000 vangistatud Vene sõdurit, teatab Hollandi väljaanne AD. See on esimene kord enam kui 30 aasta jooksul, kui Holland on läbi viinud sellise ulatusega kinnipidamisele keskendunud väljaõppe, vahendab NL Times.

Õppus on osa laiemast sõjalise planeerimise muutusest, kuna stsenaariume, mis hõlmavad vaenlase vägede massilist vangistamist, käsitletakse taas usutavatena. Groningeni väljaõppealal asuv ajutine rajatis on mõeldud demonstreerima, kuidas suurt hulka kinnipeetavaid saab töödelda ja hoida rindejoonest kaugel.

Armee operatiivtoetuse väejuhatuse ülem brigaadikindral Nicole de Wolf ütles, et eesmärk ei ole vanemate kinnipidamisasutuste mudelite taasloomine.

Disain erineb oluliselt sõjavangilaagrite traditsioonilistest kujutistest. Mehitatud vaatetornide asemel jälgitakse paika kõrgete mastide abil, mis on varustatud täiustatud kaameratega. Samuti saab pea kohale paigutada drooni, et edastada otseülekandeid kesksele juhtimispunktile.

Laagris majutatakse kinnipeetavaid väikestes valgetes barakkides ja nad magavad narivoodites. Ohvitserid ja sõdurid ei ole eraldatud ja neid majutatakse umbes 20 inimesest koosnevates segagruppides üksuse kohta. Igal üksusel on oma õueala, ühised duširuumid, söögituba ja meditsiinipunkt. Isiklikud asjad, näiteks mobiiltelefonid, tuleb ära anda, kuigi kinnipeetavatel on lubatud koju kirju saata. „Nad võivad oodata majutust, mis on vähemalt sama mugav kui see, kus elavad meie enda sõdurid,” ütles brigaadikindral Nicole de Wolf.

De Wolf ütles, et planeerijad vaatasid külma sõja aegseid kontseptsioone üle mitte selleks, et neid korrata, vaid selleks, et taastada operatiivne arusaam sellest, mida sellised rajatised vajavad.

„Me ei kasutanud neid vanu kujundusi üks-ühele kopeerimiseks, vaid selleks, et saada teadmisi selle kohta, millele selline laager tegelikult vastama peab,” ütles ta.