Kaks NATO idatiiva riiki on hoiatanud, et Venemaa valmistab ette võimalikku provokatsiooni Balti riikides või Poolas, püüdes sellega proovile panna Lääne sõjalise alliansi ühtsust.
Lääne allikad kardavad samuti ohu tekkimist, kuna Kreml on sattunud surve alla seoses Ukraina kaugmaarünnakutega Moskva ja Peterburi lähedal asuvate sihtmärkide pihta, vahendab Guardian.
Läti luure teatas esmaspäeval: „Näeme märke sellest, et Venemaa valmistab ette sõjalisi provokatsioone Balti riikide või Poola vastu.” Siiski jääb see kaugele maha täiemahulisest rünnakust.
Sarnase avalduse tegi eelmisel nädalal ka teise NATO liikmesriigi kõrge poliitiline allikas. Allikas märkis, et „saame luureandmeid”, mille kohaselt Vladimir Putin „plaanib midagi Balti riikide vastu”.
Informeeritud allikad rääkisid, et Putin võib olla valmis proovile panema USA toetuse mõnele NATO väikseimale liikmesriigile – Eestile, Lätile ja Leedule –, püüdes meeleheitlikult „täringuid veeretada” olukorras, kus Venemaal on raskusi sissetungiga Ukrainasse.
Eilse neljapäeva 25. juuni õhtul väljendas oma muret ka Poola peaminister.
„Jagame eranditult seisukohta, et olukord on väga ebastabiilne ning lähinädalatel ja -kuudel võib oodata mitmesugust eskaleerumist,” ütles Donald Tusk pärast Gdańskis toimunud idatiiva tippkohtumist pressikonverentsil. „Soovime end ette valmistada riikide rühmana, keda see oht vahetult ähvardab.”
Läti luure teatas, et Venemaa ei ole võimeline avama teist rindejoont, kuid kaalub „hübriidrünnakuid, näiteks rakette, droone või muid meetmeid, mille eesmärk on saata signaal: lõpetage Ukraina toetamine või teil tekivad oma probleemid”.
Kuigi hoiatused näivad olevat seotud, on neid toetavad üksikasjad piiratud, erinevalt CIA ja MI6 avaldatud üksikasjalikest hoiatustest enne Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse 2022. aasta veebruaris.
Kuid need tulevad ajal, mil Venemaa edasiliikumine Ukrainas on seiskunud, tekitades küsimusi, kas Kreml pöördub ummikseisust välja murdmiseks alternatiivsete strateegiate poole või muudab dünaamikat enda kasuks.
Mõttekoja Chatham House Venemaa ekspert Keir Giles ütles: „Moskva otsib võimalusi praeguse suundumuse häirimiseks horisontaalse eskalatsiooni [konflikti teistesse riikidesse levitamise] või millegi muu tegemise kaudu. Me ei tohiks eeldada, et Venemaa passiivselt kaotab.”
Venemaa suhteline nõrkus sai sel nädalal selgeks, kui Valgevenes asuvad droonide vahejaamad (repiiterid) lõpetasid töö pärast seda, kui Ukraina ähvardas neid rünnata. Ukraina president Volodõmõr Zelenski andis Valgevenele eelmisel reedel nädalase hoiatuse, öeldes, et seadmed võimaldavad Venemaa rünnakuid tema riigi vastu.
Üks Telegrami kanal teatas, et Valgevene võimud Bresti ja Gomeli oblastis nõudsid mobiilsideoperaatoritelt repiiterite demonteerimist, kuna need segasid metsiste pesitsuspaiku.
NATO peab juuli algul Türgis Ankaras oma iga-aastase tippkohtumise, mille taustaks on ebakindlus USA pühendumuse osas alliansile. Kolmapäeval väljendas Donald Trump pettumust Euroopa liitlaste suhtes, kes ei lubanud USA õhuväel kasutada oma riikide lennuvälju Iraani pommitamiseks.
Pärast täiemahulise sissetungi algust Ukrainasse on olnud mitu Venemaa sabotaaži- ja provokatsioonilainet, sealhulgas süütepommide peitmine DHL-i saadetistesse Ühendkuningriigis, Poolas ja Saksamaal 2024. aasta suvel.
Eelmise 2025. aasta septembris sisenesid Poola õhuruumi 19 Venemaa peibutusdrooni, mis sundis NATO-t hävitajaid õhku tõstma nende alla tulistamiseks, samal ajal kui kolme idapoolse maakonna elanikel soovitati siseruumidesse varjuda.
Ukraina on järk-järgult arendanud välja kodumaise võimekuse sooritada süvalööke, mis võimaldab tabada sihtmärke kuni 2000 km sügavusel Venemaa territooriumil. Eelmisel nädalal tabasid ligi 200 drooni mitut paika Moskvas ning pärast naftatöötlemistehase pommitamist sadas Venemaa pealinna osades alla musta õli.
Lääne sõjaväeallikas väljendas muret, et Venemaa võib reageerida agressiivselt, kui Putin tunneb end surve all olukorras, kus sõjategevus kandub Moskva ja Peterburi kohale. „Ei saa salata – see on ohtlik periood,” sõnas allikas.
Mure Venemaa võimaliku eskaleerumise pärast tekkis ka 2022. aasta sügisel, mil ootamatud tagasilöögid Harkivi oblastis tekitasid lääneriikides hirmu, et Moskva võib enda kaitsmiseks kasutada isegi tuumarelva. Siiski ei leitud tõendeid reaalsetele sammudele ning rinne stabiliseerus aasta lõpuks.
