Ühelgi Balti riigil pole piisavalt rahastust Rail Baltica projekti esimese etapi lõpuleviimiseks. Kõik ootavad Euroopa Liidu (EL) järgmist mitmeaastast eelarvet, mis on saadaval pärast 2028. aastat, teatas LSM-i Brüsseli korrespondent Ilze Nagla.

„Keegi ei saa täpselt ennustada, kui palju raha me Euroopa Liidult saame, aga sellest ei piisa,” ütles Balti ühisettevõtte RB Rail tegevjuht Marko Kivila.

Praegu on projekti esimese etapi jaoks lubatud veidi üle viie miljardi euro. Kogu esimese etapi kogumaksumus on ligikaudu 15 miljardit eurot. Seega on vaja veel kümme miljardit eurot, aga seda kõike EL-ist saada ei ole võimalik.

„Samuti eeldame, et projekti sidusrühmad Läti, Eesti ja Leedu teevad täna otsuseid teatud määral osa puudujäägist muudest allikatest katta, kuna on ilmne, et sellised otsused on igal juhul vajalikud,” ütles Kivila.

Küsimusele, kui palju peaks Läti valitsus panustama, vastas Kivila: „Noh, see sõltub Läti valitsuse valmisolekust investeerida projekti oma rahastamisallikatest.”

Rahastuse nappuse tõttu otsitakse odavamaid ehituslahendusi, kuid nende muudatuste tegemine põhjustab edasisi viivitusi.

„See on Läti valitsuse jaoks keeruline küsimus, sest raha kokkuhoiuks peaks ta leppima paratamatu ajakaotusega,” tunnistas RB Raili tegevjuht.

Kuid Lätit peetakse juba praegu Rail Baltica peamiseks takistuseks. Läti peaminister Andris Kulbergs lükkab need süüdistused aga ümber.

„Olen ​​selgelt öelnud, et meil kolme Balti riigi seas pole vaja võistelda selle üle, kes ehitab esimesena rohkem rööpaid või kes teeb seda kiiremini. Pole vahet, kui me seda koos ei tee,” ütles Kulbergs.

Olukorra päästmiseks plaanib Läti peaminister kaasata Euroopa Komisjoni ametnikke ja on palunud Ursula von der Leyenil korraldada kohtumine Euroopa Komisjoni transpordivolinikuga. Ta hoiatas ka, et poliitiliselt ajendatud tähtajad võivad projekti kulusid tõsta.

„Ma ütlesin, et 2030. või ükskõik millise fikseeritud kuupäeva tähtaeg annab vastupidise efekti. See tekitab stressi. Selle stressi tagajärjel peame investeeringuid tegema liiga lühikese ajaga. See tähendab lihtsalt veelgi suuremat kulude kasvu ja suuremat survet tööstusele ning meil pole võimekust, kui kõik kolm riiki tahavad viimastel aastatel korraga ehitada miljardite väärtuses projekte ja rahastamist pole saadaval,” ütles peaminister.

Isegi kui Lätil õnnestub Brüsselit veenda seatud tähtaja mõttetuses, jääb küsimus: kui suurt osa projekti kuludest peavad Balti riigid ise katma ja kui kaua saab Läti veel oma otsuste edasilükkamist lubada.