Väljaande Helsingin Sanomat andmetel põhjustas Uusimaad mõjutanud drooniohu Ukraina tehtud viga. Ukraina ise hoiatas öösel Soomet, et saatis kogemata Soome suunas droone, väidavad allikad. Droonid kandsid lõhkeainet.
Uus teave muudab kahe nädala taguse reede sündmuste olemust.
Ööl vastu reedet 15. maid käskis siseministeerium kõigil Uusimaa elanikel drooniohu tõttu siseruumidesse varjuda. Hoiatus mõjutas piirkonna 1,8 miljonit elanikku ja peatas lennuliikluse.
President Alexander Stubb, peaminister Petteri Orpo ja kaitseminister Antti Häkkänen ei soovinud asja kommenteerida.
Ukraina riigi juhtkond ja relvajõud küsimustele ei vastanud.
Stubb kommenteeris eelmisel nädalal üldiselt, et ta ei usu, et Venemaa üritab droone Soome suunata. Stubb tugines oma arvamuses kaitseväelt ja õhuväelt saadud teabele.
Soome võimud ei ole öelnud, millel Uusimaale avaldatud ohuteate ohupilt põhines. Järgmisel päeval teatas kaitsevägi, et droonid lähenesid Soomele Venemaa suunalt.
See õhutas osaliselt arusaama, et droonioht tekkis Venemaa vastumeetmetest Ukraina droonirünnakutele. Võimud ei püüdnud seda kohe parandada.
Väljaande Helsingin Sanomat andmetel algatati meetmed Ukraina poolt Soomele antud hoiatuse tõttu. Väljaanne sai oma teabe tavapärase teabekogumise teel, rääkides asjaga kursis olevate inimestega.
Droonirünnakutes kasutatavad droonid on tavaliselt programmeeritud sihtmärgi koordinaatide ja vaheetappide koordinaatidega, mida kasutatakse drooni marsruudi määramiseks. Nendes on võimalik vigu teha. Just see võis Ukrainaga ööl vastu reedet juhtuda.
Kaitseväe andmetel ei jõudnud droonid Soome õhuruumi. Põhjus on teadmata. On võimalik, et Venemaa õhutõrje tulistas need alla.
Droonioht Uusimaal avalikustati hiljuti erakordselt vähese infoga võrreldes märtsikuise intsidendiga, kui Ukraina droonid Kymenlaaksos alla kukkusid.
Uue info valguses on raske õigustada ametivõimude ja otsustajate vaikimist Soome kaitsejõudude operatiivtegevuse turvalisuse, näiteks õhuseirevõimekust puudutava teabe kaitsmise kaalutlustega.
Täpne hinnang kahjule, mida Ukraina droonid võisid halvimal juhul Soomes tekitada, on võimatu, kuna lähenenud droonide arvu ega nende lõhkeainesisalduse kohta teavet ei anta.
Venemaal on Ukraina pikamaadroonid kahjustanud hooneid ja infrastruktuuri. Näiteks teatati kaks nädalat tagasi Ukraina droonirünnakus hukkunud neljast inimesest.
Venemaa suudab häirida oma territooriumile lähenevaid droone. Siiski pole teada, et nad suudaksid neid „kaaperdada” ehk suunata droone edasi soovitud sihtmärkidele.
