Eesti välisminister ütles, et NATO pinnale kukkunud Ukraina droonid on Venemaa rafineerimistehaste ja sõjaväebaaside hävitamise tõttu seda väärt.
Viimastel kuudel on Kiiev järsult suurendanud Venemaa-siseste sihtmärkide vastu suunatud süvarünnakute raketi- ja droonirünnakute arvu, tabades mõnikord Ukraina rindejoonest sadu kilomeetreid eemal asuvaid objekte, vahendab Financial Times.
Venemaa on reageerinud elektroonilise segamise ja muude vastumeetmete intensiivistamisega, mis on pannud mõned Ukraina droonid – eriti need, mis on suunatud Peterburi Läänemere sadamale – kursilt kõrvale kalduma ja NATO territooriumil plahvatama.
„Muidugi ei ole me [nende intsidentide] üle õnnelikud,” ütles Eesti välisminister Margus Tsahkna FT-le. „Aga me ei käsi Ukrainal seda peatada.”
„See tabab [Vladimir] Putini päästerõngast,” lausus ta.
Naaberriigis Lätis põhjustas eelmisel kuul valitsuse kukkumise poliitiline raev, mis tekkis võimude lahja reageeringu üle riiki eksinud droonidele.
Eesti, mis on Baltimaade põhjapoolseim ja Peterburile lähim riik, on samuti näinud oma territooriumil mitme Ukraina drooni allakukkumist. Eelmisel nädalal leiti Eesti põllult lõhkemata Ukraina droon, millel oli 5 kg lõhkepea.
Sel aastal on Ukraina droone alla kukkunud ka Leedus ja Soomes. Tsahkna sõnul olid Venemaa süüdistused, et Balti riigid olid rünnakutega otseselt seotud ja lubasid Ukrainal oma õhuruumi kasutada, „naeruväärsed” ja Kremli meeleheite vili.
„Teame, et viimase kahe ja poole kuu jooksul on suhtumine Putinisse muutunud… See pole enam nii optimistlik. Peamine põhjus on majanduslik – just nende süvalöökide tõttu,” sõnas ta.
Kiievi kampaaniat nimetatakse Ukraina sotsiaalmeedias sageli „süvasanktsioonideks” – termin, millele Tsahkna tunnustust avaldas.
Ministri sõnul näis Kreml olevat löökide pärast „sügavalt mures”; erilist muret valmistasid ekspordivood Läänemere kaudu, kuna neil on suur majanduslik tähtsus. Kuni 60 protsenti Venemaa naftaekspordist liigub läbi kitsa Soome lahe.
Samal ajal on kütusepuudus muutunud kogu Venemaal tavapäraseks nähtuseks. Hiljutised droonirünnakud Peterburi ja Moskva naftarajatiste vastu on olnud Kremlile äärmiselt piinlikud, õõnestades selle autoriteeti kodumaal.
Sellegipoolest ütles Tsahkna, et on ennatlik arvata, et Putin on nüüd läbirääkimisteks valmis. Venemaa president on pigem oma strateegilisi vigu kordamas.
Hiljutised Euroopa pingutused Venemaaga suhtlemiseks olid ekslikud, jätkas ta.
„Putin on juba viimase kuu jooksul püüdnud Euroopat läbirääkimistele kaasata. See on aja võitmiseks. Et kasutada Euroopat aja võitmise võimalusena. Meie lõhestamiseks,” sõnas ta.
Tsahkna sõnul lootis Kreml meelitada Euroopa suurriike läbirääkimistel vahendajate positsioonile, mitte Ukraina toetajatena.
„Tõenäoliselt on Euroopa Liidus palju riike, kes vaidlevad Venemaa edasise survestamise vastu [sellistes oludes], sest nad ütlevad: „Kui teil on läbirääkimised ja meie oleme vahendajad, peame olema neutraalsed.” „Rahu on varsti tulemas,” ütlevad nad, „kokkulepe on tulemas”.”
„See on ettekääne. See on väga ohtlik tee,” sõnas Tsahkna.
Tsahkna sõnul olid bloki riikide vahelised arutelud selle üle, kes võiks olla potentsiaalne EL-i esindaja läbirääkimisteks venelastega, samuti ebasoodsad.
„Enne kui Euroopa otsustab, kes peaks meid esindama, peame kõigepealt kokku leppima sõnumis ja alles seejärel arutama sõnumitooja küsimust,” ütles ta.
