Läti rahvusringhäälingu LSM piirkondlike reporterite sõnul ei paista hiljutised droonijuhtumid Läti idaosas Latgale piirkonnas paanikat ega märgatavat väljarännet tekitanud.
„Lahkuda või jääda – seda küsimust küsitakse Latgale piirkonnas pärast droonijuhtumeid ja mobiiltelefonidele saadetud hoiatusi üha sagedamini. Kinnisvaraturg ei näita aga veel massilise väljarände märke – hiljutised sündmused ei ole muutnud inimeste soovi jääda oma elukohta. Inimesed ostavad piirkonnas endiselt kortereid, maju ja maakinnistuid, kuid ettevõtjad ja investorid muutuvad ettevaatlikumaks,” seisab aruandes.
Kuigi LSM-i aruandes öeldakse, et „mõned mõtlevad lahkumisele”, ei väida ükski intervjueeritud inimestest, et nad kuuluvad nende hulka.
Krāslava piirkonna kalur Vadims Stepanovs oli pealtnägijaks drooniplahvatuses Läti sügavaimas järves Drīdzise järves.
„Inimesed ise, mida nad peaksid tegema… Ma ei tea. Põgenema? Kuhu te põgenete? Kas lahkuma riigist üldse või jätkama elamist nii, nagu me elasime – mida me peaksime tegema?” küsis kalur.
Sündmuskohast mõnesaja meetri kaugusel ehitab Artūrs koos lastega suvemaja.
„Muidugi pole kindlust. Loodetavasti midagi ei juhtu, aga midagi tuleb ette võtta. Kohe ei saa minema joosta,” ütles Artūrs.
Iga uue hoiatusega harjuvad elanikud uue elurütmiga. Võimaliku ohu väljakuulutamise ajal tuleb neil ehk öösel või päeval ärgata, õpingud või töö katkestada või lihtsalt mitte supermarketisse sisseoste tegema minna.
Inimeste ärevus pole aga kinnisvaraturgu veel oluliselt mõjutanud. Nagu ütles kinnisvarabüroo „AVER Latgale” juht Andrejs Hrolovičs, on kevad traditsiooniliselt tehingute tegemise kõige aktiivsem aeg ja ka sel aastal pole drastilisi muutusi täheldatud. Hinnad ei lange ja tehingute arv on vähenenud vaid kaks protsenti.
„See on aasta kõige aktiivsem aeg, mil toimub kõige rohkem tehinguid, inimesed tahavad müüa. Meie omalt poolt ei näe, et müüa soovijate arv oleks suurenenud või vähenenud. Praegu toimub kõik tavapäraselt ja me ei näe seda nii kiiresti, sest kui see mõjutab elamusegmenti, siis alles paari kuu pärast, võib-olla järgmises kvartalis,” tõi Hrolovičs välja.
„Nõudlus renoveeritud kolmetoaliste korterite või eramute järele on üsna suur ja nende hinnad peavad vastu. Ka välismaalased on huvitatud ja vaatavad seda pigem kui investeerimisobjekti. Need, kes on välismaal raha teeninud mõttega, et kunagi naasevad kodumaale Latgalesse, ja siis nad otsivad ja investeerivad siin erinevatesse objektidesse. Olgu selleks siis maa või mõned korterid või mõni investeerimisobjekt,” ütles Hrolovičs.
Korterite hinnad näiteks Daugavpilsis varieeruvad 280–1200 eurot ruutmeetri kohta.
„Latio” Daugavpilsi filiaali kinnisvaratehingute juht Jānis Sprindžuks tõi samuti välja, et Latgales on suur hinnavahemik. Ta ei näe inimesi Latgalest lahkumas, sest tema arvates „need, kes on pendeldajad, on juba lahkunud”. Need, kes soovivad oma elu Läti ja Latgalega siduda, ostavad jätkuvalt kortereid. Nõudlus on suurem Rēzeknes ja Daugavpilsis. Seal on hinnad kõrgemad. Kuid nii hinnad kui ka nõudlus on madalamad väikelinnades, näiteks Ludzas ja Krāslavas.
Pärast drooniintsidente võivad aga investorid ja ettevõtjad, kes alles kaaluvad piirkonda sisenemist, olla muutunud ettevaatlikumaks.
„Kui esimesed droonilennud algasid, olid mõned investorid ehk ettevaatlikumad. Ka uued ettevõtjad on enne ettevõtte alustamist ja ruumide rentimist ettevaatlikumad. Jah, ärisektoris on mõned tehingud ootel, kuid mitte elamusektoris,” tõi Andrejs Hrolovičs välja.
Ta selgitas ka, et ettevõtjad „kaaluvad” riske – hindavad hoolikamalt, kas siia sisenemine on seda väärt.
Läti Investeerimis- ja Arenguagentuuri (LIAA) Latgale ärikeskuse juht Andrejs Zelčs tunnistas samuti, et investeeringute ligimeelitamine piirialale muutub keerulisemaks. Samas on Latgales olnud ka hiljutisi edulugusid – Daugavpilsi tööstusparki „Altop” on leitud kaks investorit ja „Verems” on laiendanud oma tootmist Rēzeknes.
Agnese ja tema pere on otsustanud osta talu Rēzekne piirkonnas. Droonihoiatused pole kõigutanud nende usku, et see oli õige otsus.
„Nendel hetkedel olen rohkem mures laste turvalisuse pärast, sest me oleme kahe väikese lapsega pere ja kui oleme tööl ning on see oht, siis tuleb mul alati pähe mõte, kuidas lapsed end lasteaias tunnevad,” tunnistas Agnese.
Kuid noor pere tunnistas ka, et nad tunnevad end oma maapiirkonnas vähem ohustatuna. Nad on kolinud Daugavpilsist sügavamale maale, mehe kodukohta.
„Kas need ohud mõjutavad kuidagi meie valikut osta kinnisvara maal või mitte, siis kindlasti mitte. Oma maapiirkonnas tunned end palju turvalisemalt kui linnas,” märkis Agnese.
Toms nõustus temaga. „Droonid pole maal elu üldse muutnud, sest minu arvates on nende kukkumise tõenäosus minu talule sama suur kui nende kukkumise tõenäosus kusagil linnas. Ja ma isegi ütleksin, et magan öösiti rahulikumalt, teades, et Ukraina droonid ründavad regulaarselt kuskil Venemaal, seega toetan täielikult ukrainlasi ja [isegi] selliseid droone, mis eksivad. Noh, ma annan neile täiesti andeks,” ütles ta.
