Kui alla kolmekümneaastane Mikko kaitseväkke tööle asus, olid väljavaated helged.

Ta oli leidnud huvitava töö valdkonnas, kus töö ilmselt kunagi otsa ei saa. Palk tundus sobiv ja riigikaitse oli talle niikuinii südamelähedane, vahendab Yle.

Mikko ei osanud aimatagi, et ta hiljem kurnatuse tõttu haiguslehele jääb.

Kogemus on pannud teda mõtlema, kas on mõtet jätkata tööd kutselise sõdurina.

Yle teatas varem kevadel, et sõduritel on suur töökoormus, mis on toonud kaasa väsimuse ja haiguslehed.

Ametiühingud ja kaitseväe enda töö- ja teenistusohutuse juhid väljendasid muret, et võrreldes praeguse töökoormusega on sõdureid ebapiisavalt.

Soome allohvitseride ja ohvitseride liidud hindavad nüüd Yle-le, et kaitsevägi on ohus kaotada eriti oma noori sõdureid teistele tööandjatele, kui töötingimusi praegustega võrreldes ei parandata.

Selles loos räägivad allohvitser Mikko ja teine ​​​​elukutseline sõdur, ohvitser Niklas, miks nad on kaalunud töökoha vahetamist. Nad on 25–30-aastased. Üks on maaväes, teine ​​mereväes.

Yle ei avalda loos kajastatud sõdurite nimesid, sest probleemidest avalik rääkimine võib nende karjääri raskendada.

Yle on intervjueeritavate isikut ja nende töösuhet kaitseväega kontrollinud.

Mikko ja Niklas on mitu aastat sõduritena töötanud.

Töö on olnud mitmes mõttes nauditav. Mõlemad teavad, kui oluline on kaitsevägi, eriti praegusel hetkel.

Samal ajal on nad märganud, kui palju sõjaväeline karjäär tegelikult nõuab.

Tööd on olnud palju juba pikka aega, kuid Venemaa agressioonisõda Ukrainas, Soome NATO liikmelisus ja muutunud julgeolekuolukord on koormust veelgi suurendanud.

Yle varasemas artiklis teatati, et sõduritel võib olla vaja tegeleda mitme ülesandega ühel ja samal ajal.

Allohvitserina töötav Mikko ütleb, et tegeleb korraga praktiliselt kolme ülesandega.

Ka ohvitser Niklas ütleb, et ta on vahel töötanud kahe paralleelse tööülesandega.

Niklast häirib see, et lisaks nõudlikule juhtimistööle on tal palju administratiivset paberimajandust, mis tema arvates kuulub professionaalse sekretäritöö juurde.

See on koormav ja võtab ära olulisemad praktilised asjad. Ohvitser peaks saama keskenduda oma tööle, sõnab ta.

Sõjaväeõppused on samuti sõjaväelise rutiini lahutamatu osa. Mikkol ja Niklasel on neid olnud umbes 70–100 päeva aastas.

Need seovad praktiliselt terve päeva, kuid tegelik tööaeg on kaheksa tundi. Samuti saavad nad õppepäeva eest rahalist hüvitist: õppuse hüvitis on umbes 140 eurot.

Mikko ja Niklase sõnul ei kompenseeri raha seda, et puhkeaega ja vaba aega pole.

Ametiühingud on tööajaseadust pikka aega pahaks pannud ja lootnud, et sõduritele koguneks üle kaheksa tunni kestvate töötundide eest vaba aega. Seadust selles osas pole muudetud.

Mikko ütleb, et tema töökoormus on hakanud suurenema. Asjadele on raskem keskenduda. Varem meeldivad tööolukorrad tunduvad nüüd rasked.

Näiteks olen ajateenistuse väljaõpet alati armastanud ja pidanud selle arendamist oluliseks, kuid minu suhtumine on muutunud küünilisemaks, sõnab ta.

Haigusleht aitas negatiivseid mõtteid leevendada, kuid koormus jäi pärast tööle naasmist peaaegu samaks.

Noored sõdurid arutlevad üha enam oma töise vastupidavuse ja muude karjäärivõimaluste üle.

Ametiühingute väitel on seda selgelt märganud muuhulgas kaitseväes töötavad usaldusisikud.

„On alanud arutelu selle üle, kas praegune töökoormus on töö mõttekusega võrreldes enam jätkusuutlik,” ütleb allohvitseride liidu esimees Mika Tiitinen.

Tiitineni sõnul kurdavad paljud noored sõdurid, et neil pole töö tõttu piisavalt aega lähedaste jaoks.

Sellest räägivad ka Mikko ja Niklas. Mõlemal on abikaasa ja ühel ka laps.

„Selles ametis tahad sa põhimõtteliselt kaitsta seda, mis elus head on. Lõpuks on üsna lihtne valik, kas kaitsen riiki ja kaotan samal ajal oma perekonna või investeerin oma lähedastesse,” mõtiskleb Niklas.

Ametiühingute väitel tuleks noorte Soome sõdurite seisukohti tõsiselt võtta: nad lahkuvad, kui tööd on pidevalt liiga palju ja vaba aega liiga vähe.

„Noortel on tööellu teistsugune suhtumine kui meil, vanematel sõduritel, kes otsustasid majja tulles jääda igaveseks,” ütleb Mika Tiitinen.

Selle kevade eelarvearutelul otsustati, et Soome kaitset tugevdatakse ligikaudu 1,13 miljardi suuruse täiendava eraldisega aastateks 2027–2030.

Lisaks materiaalsetele hangetele on osa rahast mõeldud muu hulgas personali värbamise kiirendamiseks.

Kaitsevägi kommenteeris Yle-le, et nende vaatenurgast on olulised investeeringud materiaalsetesse ostudesse ja lisapersonali palkamisse hästi tasakaalustatud.

Kaitseväe väitel on personali arvu suurendatud ja suurendamisi tehakse ka edaspidi. Näiteks on värvatud juurde töötajaid erinevate kriitiliste ülesannete täitmiseks ja neid on suunatud ka NATO ülesannetele.

Siiski on sõjaväelased kogenud, et töötajate arv on kasvanud liiga aeglaselt.

Mure on tekkinud ka teistes Põhjamaades

Noorte sõdurite olukord on üha enam aruteluteemaks mitte ainult Soomes, vaid ka teistes Põhjamaades.

Yle küsis selle teema kohta Norra Kutseliste Sõjaväelaste Liidult BFO, Taani Ohvitseride Liidult HOD ja Rootsi Ohvitseride Liidult Officersförbundetilt.

Ametiühingud ütlevad Yle-le, et noorte värbamine on lihtne, kuid nende hoidmine sõjaväelise elukutse juures on suurem väljakutse.

Probleemid muutuvad teravamaks, kui noored sõdurid loovad pere. Paljudel on raskusi pereelu ühendamisega tiheda töögraafiku, väljaõppe ja komandeeringutega.

Kaitsevägi: Jälgime lahkumiste arengut

Yle soovis selle loo jaoks intervjuud kaitseväe peastaabiga.

Peastaabi personaliosakond soovis küsimustele vastata e-posti teel. Vastused saabusid sidevahendite kaudu.

Küsiti, kas kaitsevägi tunnistab muret, et noored kutselised sõdurid võivad töölt lahkuda, kui see on liiga nõudlik ja vaba aja veetmiseks pole aega.

Kaitseväe väitel on mõnes tööüksuses tuvastatud väljakutseid, mis on ajaliselt piiratud, kuid probleem ei ole laialt levinud.

Loomulikult on alati nii, kui on kasvõi kerget tagasisidet toimetuleku, tööohutuse ja töötingimuste kohta, siis seda võetakse tõsiselt, märgiti vastuses.

Peastaabi sõnul jälgitakse ja arendatakse aktiivselt töövõime küsimusi ja tööheaolu juhtimist.

Yle küsis ka statistikat selle kohta, kui palju 20–30-aastaseid sõdureid on viimase kahe-kolme aasta jooksul teistele töökohtadele lahkunud. Seda statistikat ei esitatud.

Kaitseväes, nagu ka teistes sektorites, toimub igal aastal ümberorienteerumine erinevate karjäärivõimaluste vahel. Jälgime lahkumiste arengut reaalajas. Aastased arvud on üsna standardiseeritud ja aastate vahel olulisi muutusi ei ole, öeldakse sõnumis.

Allohvitseride ja ohvitseride liitude väitel pole probleem suur, kuid „näha on väikest väljavoolu”.

Jah, see on reaalne koht, millesse tuleks suhtuda tõsiselt, mitte reageerida siis, kui on hilja, ütles ohvitseride liidu huvikaitse juht Mika Ylönen.

Elukutselised sõdurid Mikko ja Niklas on tõsiselt kaalunud kaitseväest lahkumist.

Niklas on otsustanud jääda, vähemalt praegu.

Olen sellesse nii palju investeerinud, et praegusel hetkel ei tasu seda ära raisata, märgib ta.

Mikko ütleb, et ta on viimasel ajal töökuulutusi vaadanud.

Kurnatus on tema jaoks asjad uude perspektiivi pannud.

Ma arvan, et rahuajal ei ole vaja töö nimel kõike ohverdada, sõnab ta.