USA plaanib oma sõjalist panust NATO-sse drastiliselt vähendada. Saksa väljaande Spiegel käsutuses oleva teabe kohaselt andis USA kaitseministri Pete Hegsethi saadik eelmise nädala lõpus NATO peakorteris ülevaate teiste liikmesriikide kõrgetele ametnikele. Väidetavalt kavatseb Washington tulevikus anda NATO-le alliansi vägede planeerimise osana oluliselt vähem olulisi sõjalisi võimekusi, sealhulgas USA hävitajaid, sõjalaevu, droone ja õhus tankimise lennukeid.
USA kavatseb oluliselt vähendada oma olemasolevaid kohustusi niinimetatud „NATO jõumudeli” osas. Tekkivad lüngad peaksid eurooplased ise kiiresti täitma. Allianss leppis selles mudelis kokku 2022. aastal pärast Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse. See sätestab, millistele liikmesriikide üksustele ja sõjalistele võimekustele saab Euroopa vägede ülemjuhataja (SACEUR) otse juurde pääseda, et tagada heidutus ja Euroopa kaitsmine.
Pentagoni ametniku Alexander Velez-Greeni infotundi oodati Brüsselis pikisilmi. USA on juba mõnda aega survestanud alliansi sõjalise koormuse ümberjaotamist. Kehtiva koormuse jagamise süsteemi kohaselt andis USA umbes poole NATO sõjalistest võimetest. Nüüd nõuab USA ümberjaotamist („koormuse nihutamist”). Eelmisel reedel esitas Hegsethi nõunik Velez-Green NATO poliitilistele direktoritele konkreetsed arvud, milles kirjeldati USA konkreetseid ettepanekuid selleks.
USA ettepanekud tulevase sõjalise planeerimise kohta olid drastilisemad kui eurooplased olid ette näinud. Euroopa diplomaadid olid enne kohtumist eeldanud, et arutelud hõlmavad aja jooksul väiksemaid kohandusi. Spiegeli saadud teabe kohaselt kavatseb USA aga näiteks panustada NATO-sse oluliselt vähem strateegilisi pommitajaid ning arutatakse ka USA hävitajate panuse vähendamist kolmandiku võrra. Euroopa valitsuste esindajate sõnul on oluline küsimus see, millisele ajakavale ameeriklased oma plaanid rajavad.
Üks viis hävitajate puudujäägi kompenseerimiseks oleks F-35 lennukite käimasolevad tarned Euroopa liitlastele. Saksa relvajõud peaksid esimesed lennukid USA-lt kätte saama järgmisel aastal. Poola on just saanud kätte oma esimesed kolm hävitajat F-35. Euroopa NATO riikidel aga puuduvad strateegilised pommitajad, mis on võimelised kandma tuumarelvi. Kahte lennukikandjat, mille USA oli varem NATO vägede mudeli alusel kasutuselevõtuks registreerinud, ei ole tõenäoliselt samuti lihtne asendada.
USA on aga selgelt öelnud, et kavatseb säilitada tuumaheidutuse Euroopas NATO raamistikus. Seevastu eeldatakse, et eurooplased kannavad mandri tavakaitse eest suures osas ise vastutust. Sellest tulenevalt hoiab USA merevägi NATO jaoks vähem hävitajaid, teatas USA saadik. USA ei panusta enam NATO-sse allveelaevu. Eurooplased panustavad ka oma luuredroonidega ja USA kavatseb oluliselt vähendada oma osalemist relvastatud droonidega.
USA on aga selgelt öelnud, et kavatseb säilitada tuumaheidutuse Euroopas NATO raamistikus. President Donald Trumpi administratsiooni sõnum kinnisel kohtumisel oli ühemõtteline: USA saadiku Velez-Greeni sõnul kutsutakse liitlasi üles tekkivad lüngad võimalikult kiiresti täitma. USA on valmis tegema tihedat koostööd kõigi NATO partneritega, kes nüüd kiiresti tegutsevad, teatas ta. Mõned kohtumisel osalejad tõlgendasid seda kaudse ähvardusena.
USA vaatenurgast on kavandatud samm loogiline. Ameerika võimete vähendamine on realistlik ja vastutustundlik, selgitas Pete Hegsethi nõunik, kuna paljud eurooplased investeerivad kaitsesse rohkem ja on võimelised panustama rohkem. Eelmise aasta juunis Haagis toimunud NATO tippkohtumisel võtsid liikmesriigid USA presidendi Trumpi surve all kohustuse suurendada kaitsekulutusi kokku viie protsendini oma majandustoodangust.
Pete Hegsethi saadiku viidatud arvud kuulutavad NATO-s pöördepunkti saabumist. USA valitsus on mitmeid kuid kuulutanud oma visiooni „NATO 3.0”-st. Selle visiooni kohaselt peavad eurooplased võimalikult kiiresti oma kogu tavakaitse enda kanda võtma. Nüüd on teistel liikmetel esimest korda aimu, kui kiiresti see NATO ümberkorraldus ellu viiakse.
Sõjaväeekspertide sõnul on Hegsethi saadiku viidatud arvud plahvatusohtlikumad kui varem teadaolevad üksikasjad mõne tuhande sõduri väljaviimise kohta üksikutest Euroopa riikidest. Kuigi peakorter ootas Washingtonilt sõjalise panuse vähendamist, oodatakse nüüd eurooplastelt tegutsemist järgmiseks kohtumiseks juuni alguses: kavandatud „vägede hankimise konverentsil” ootab USA ettepanekuid, milles kirjeldatakse, millised riigid saavad panustada, millistes valdkondades ja millal.
USA välisminister Marco Rubio, kes on ka Trumpi riikliku julgeoleku nõunik, rõhutas eelmisel nädalal Rootsis toimunud kohtumisel oma NATO kolleegidega USA kohustusi Indo-Vaikse ookeani piirkonnas, läänepoolkeral ja Lähis-Idas. Ta teatas, et eesmärk on töötada välja NATO jaoks nii funktsionaalne kui ka realistlik strateegia, mis võimaldaks USA-l valmistuda kahe rinde konfliktiks.
USA kaitseplaneerimine on juba mõnda aega keskendunud potentsiaalsele eskaleerumisele Indo-Vaikse ookeani piirkonnas. Aastat 2027 peetakse võtmetähtsusega tärminiks: USA luureagentuuride hinnangul on Hiina siis võimeline Taiwani vastu rünnaku korraldama. USA ametnikud on juba mitmeid kuid rääkinud kahest samaaegsest ohustsenaariumist – ebakindlast olukorrast Euroopas ja olukorrast Indo-Vaikse ookeani piirkonnas.
Hegsethi Brüsseli nõuniku viidatud arvude tundlikkus ilmneb reaktsioonidest. Nelipühade nädalavahetusel edastas Saksamaa valitsus päringud NATO-le, keeldudes kommenteerimast teavet ennast, mis oli samuti salastatud. On teada, et Saksamaa relvajõud, mille koguarv on 185 000 sõdurit, hoiavad alliansi jaoks valmisolekus ligikaudu 30 000 sõdurit ja umbes 200 hävituslennukit ja sõjalaeva, mis peavad olema valmis saatmiseks 30 päeva jooksul, kui NATO neid kriisi korral nõuab.
USA panus igasse kategooriasse, olgu see siis absoluutarvudes või võrreldes tema Euroopa NATO partneritega, on teadmata. Põhimõtteliselt ei tähenda USA taotlused tingimata USA vägede väljaviimist Euroopast. Sõjaväeallikad viitasid sellele, et Washington otsib selle vähendamise kaudu peamiselt suuremat paindlikkust, kui Indo-Vaikse ookeani piirkonnas peaks puhkema konflikt. Sel juhul ei soovi USA valitsus olla seotud sõjaliste võimete registreerimisega NATO-s. Lisaks hõlmab NATO vägede mudel ka USA-s paiknevaid üksusi, mis saadetakse ainult kriisi korral.
Sõjaväeametnike sõnul ei tähenda kavandatud vähendamine, et USA ei sekku, kui Euroopas peaks tekkima riigikaitseline hädaolukord. NATO vägede mudel eristab vägesid nende operatiivse valmisoleku alusel: on väed, kellele liitlasvägede ülemjuhataja pääseb ligi hiljemalt kümne päeva jooksul, need, mis peavad olema kättesaadavad 10–30 päeva jooksul, ja teised, mis peavad olema valmis 30–180 päeva jooksul.
Sellegipoolest avaldavad Washingtonist pärit arvud eurooplastele märkimisväärset survet. Saksamaa valitsus arutab juba, kuidas reageerida. Juuni alguseks peavad Euroopa NATO partnerid otsustama, mida nad saavad oma võimete osas pakkuda lünkade täitmiseks. Peakorteris öeldi, et Washington soovib esitada uue koormuse jagamise plaani juulis Ankaras toimuval NATO tippkohtumisel. Eurooplased ei pääse tõenäoliselt pelgalt kavatsuste deklaratsioonidega.
NATO juhtkond püüab asja pisendada. Peasekretäri Mark Rutte pressiesindaja ütles, et varem oli NATO vägede planeerimine USA-st „liiga sõltuv”. Euroopa ja Kanada investeerivad nüüd aga rohkem kaitsesse, seega „saab vastutuse kaalu nihutada”.
