Saksamaa endine kantsler Angela Merkel kritiseeris täna esmaspäeval 18. mail Euroopa Liitu diplomaatilise mõjuvõimu mittekasutamise eest Venemaa täiemahulise sissetungi lõpetamiseks Ukrainas.
„Ma arvan, et meie seni pakutud sõjaline toetus on täiesti õige asi. Ma arvan ka, et on õige, et me teeme palju rohkem heidutusefekti loomiseks peale Ukraina toetamise. Mul on kahju, et minu arvates ei kasuta Euroopa oma diplomaatilist potentsiaali piisavalt,” ütles Merkel avalik-õiguslikule ringhäälingule WDR antud intervjuus.
„Ei piisa sellest, et [USA president Donald] Trump hoiab Venemaaga kontakti,” lisas ta.
Euroopale avaldatakse üha suuremat survet, et määrata Venemaa ja Ukraina vahelisteks rahuläbirääkimisteks erisaadik. Nii Moskva kui ka Kiiev on andnud märku avatusest sellisele vahendajale ajal, mil Trumpi läbirääkimismeeskond on täielikult keskendunud USA-Iisraeli sõjale Iraaniga, vahendab Politico.
Saksamaa kantsler Friedrich Merz – nagu ka Merkel, kes on parempoolsete kristlike demokraatide liige – ütles esmaspäeval, et ühe kogu bloki nimel kõneleva läbirääkija määramine „ei ole praegu plaanis”, lisades samal ajal, et arutelud selles küsimuses käivad nii Euroopa tasandil kui ka väiksemas formaadis Prantsusmaa ja Ühendkuningriigiga.
„Ennekõike loodame, et suudame tugevdada Moskva valmisolekut läbirääkimiste laua taha tulla,” ütles Merz vastuseks reporteri küsimusele pressikonverentsil oma Bulgaaria kolleegiga Berliinis. „Kuni Venemaa valitsus pole läbirääkimisteks valmis, ei pea me oma poolel esindatuse osas mingeid otsuseid langetama.”
Merkel, kes oli Saksamaa kantsler aastatel 2005–2021, ütles, et tegi oma viimasel Euroopa Ülemkogu kohtumisel 2021. aasta oktoobris oma ametiaja lõpus – neli kuud enne Venemaa täiemahulise sõja algust Ukraina vastu – ettepaneku luua diplomaatiline formaat EL-i ja Venemaa vahel. Kuid ta lisas, et see ebaõnnestus bloki siseste erinevate arvamuste tõttu selle kohta, kuidas Moskvaga kõige paremini suhelda.
„Te peate selle kallal edasi töötama, kuni jõuate ühisele seisukohale,” ütles ta nende erimeelsuste kohta. „Diplomaatia on alati olnud mündi teine külg, ka külma sõja ajal.”
Merkeli pärand on viimastel aastatel sattunud kriitika alla seoses Saksamaa suurenenud sõltuvusega Vene gaasist tema ametiaja jooksul ning kriitika on sagenenud pärast Moskva rünnakut Ukraina vastu 2022. aastal.
Kuid tema varasem läbirääkimiskogemus nii Venemaa presidendi Vladimir Putini kui ka Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskiga on viinud ka selleni, et Merkeli nimi on esitatud ühe võimaliku kandidaadina EL-i rahusaadiku ametikohale konflikti lahendamiseks.
Merkel ütles aga, et tema büroo ei ole selleks ametlikku taotlust saanud. Paremtsentristlik poliitik rõhutas ka, et tema arvates on usaldusväärsed läbirääkijad ainult need, kes on võimulolijad, viidates oma kogemustele Putiniga pärast Krimmi ebaseaduslikku annekteerimist 2014. aastal.
„Me suutsime neid [läbirääkimisi] president Putiniga pidada ainult seetõttu, et meil oli poliitiline võim, sest me olime valitsusjuhid,” ütles Merkel. „Seda võimu on vaja. Ja mina isiklikult poleks kunagi mõelnud paluda vahendajal minu eest Minskisse minna ja Putiniga rääkida… Te peate selle enda kätte võtma.”
Minski kokkulepped – mille Merkel ja tema Prantsuse kolleeg sõlmisid 2014. ja 2015. aastal Ida-Ukrainas lahingute peatamiseks – ei suutnud tagada püsivat relvarahu. Rikkumised jätkusid aastaid enne, kui Venemaa alustas täiemahulist sõda.
