Soome tehnoloogiaettevõtte Iceye luuresatelliit tiirleb ümber Maa umbes 500 kilomeetri kõrgusel. Mais liikusid viis Venemaa satelliiti peaaegu samale orbiidile.
Need on uued sõjalised satelliidid Kosmos 2610, Kosmos 2611, Kosmos 2612, Kosmos 2613 ja Kosmos 2614, vahendab Yle.
Orbiidi muutustest teatas esimesena USA kosmoseluure ettevõtte Integrity ISR analüütik Greg Gillinger. Tema sõnul on Venemaa liigutused murettekitavad.
Gillinger teatas juhtumist LinkedIni postituses. Tema sõnul võib orbiitide ühendamine olla esimene samm, mis võimaldab satelliitidel lähioperatsioone läbi viia.
Olukord ei ole murettekitav, ütlevad Soome kosmosekeskuse uurimisüksuse juhataja professor Ari-Matti Harri ja riigikaitse kõrgkooli kosmosesõja õppejõud komandörkapten Juuso Liekkilä.
Ma ei dramatiseeriks asja mingil moel üle. Mina tõlgendan seda peamiselt mitme satelliidi orbiidimanöövrite harjutamisena. Kui täpselt on võimalik jõuda teatud orbiidile ja soovitud sihtmärgi lähedale, ütles Harri.
Riigikaitse kõrgkooli õppejõu Liekkilä sõnul on sarnaseid harjutusi läbi viinud ka Ameerika Ühendriigid ja Hiina. Ta imestab aga, miks Venemaa viis samale orbiidile viis satelliiti.
Mul on raske mõista, mis kasu on võrreldes ainult ühe satelliidi sinna viimisega. Nüüd on nad kõik oma kütuse ära kulutanud, ütleb ta.
Liekkilä ja Harri sõnul on satelliitide liigutamiseks alati põhjus, sest kütus on nende jaoks oluline. Kui see lõpeb, lõpeb peagi ka madalal orbiidil oleva satelliidi elutsükkel.
Liekkilä spekuleerib, et see võib olla tehnoloogia demonstratsioon, kus Venemaa näitab oma võimet kontrollida mitme satelliidi manöövreid. Teine võimalus on jõudemonstratsioon või kiusamine.
Seda on juhtunud paljudes teistes operatiivkeskkondades, näiteks õhuruumis, ütleb ta.
Ari-Matti Harri sõnul on see tõenäoliselt harjutus.
Viimastel aastakümnetel on Venemaa kosmosetehnoloogiline võimekus nõrgenenud ja nad on jäänud maha teistest kosmoseriikidest. Nüüd püüavad nad oma võimekust taastada, ütleb ta.
Satelliite on sõjategevuses luureks ja kommunikatsiooniks juba ammu kasutatud. Tulevikus liiguvad operatsioonid ka kosmosesse.
Liekkilä sõnul on satelliitide füüsiline hävitamine, näiteks rakettidega ebatõenäoline. Tekkinud kosmoseprügi võib orbiidil püsida kümneid või isegi sadu aastaid.
Kui nad liiguvad kiirusega seitse kuni kaheksa kilomeetrit sekundis, võib isegi mõne sentimeetri suurune tükk põhjustada üsna palju kahju, ütleb Liekkilä.
See oleks ka ebaefektiivne ja kulukas. Kosmoses on kokku ligi viisteist tuhat töökorras satelliiti. Isegi kui üks hävib, oleks kasu Liekkilä sõnul marginaalne.
Tõenäolisemalt on eesmärk saada teavet, näiteks liikudes teise satelliidi lähedusse.
Näiteks teise poole satelliitide jõudluse väljaselgitamiseks ja nende saadetud või vastuvõetud signaalide salvestamiseks, ütleb Liekkilä.
Võib-olla harjutab Venemaa nüüd selliseid tulevasi operatsioone.
Liekkilä sõnul keskendub kosmosesõda suuresti kübermõjutamisele ja elektroonilisele sõjapidamisele.
Iceye on öelnud ka, et see on olnud Venemaa küberrünnakute sihtmärgiks.
Ukraina sõjavägi on sidepidamiseks kasutanud USA ettevõtte SpaceX Starlinki satelliite ja Iceye pilte Venemaa strateegiliste sihtmärkide jälgimiseks.
Venemaale see ei meeldi. 2022. aasta oktoobris süüdistas välisministeeriumi pressiesindaja Konstantin Vorontsov ÜRO Peaassambleel lääneriike kommertssatelliitide kasutamises „kaudseks osalemiseks sõjalistes konfliktides”.
„Kvaasi-tsiviiltaristu võib saada kättemaksu õigustatud sihtmärgiks,” kuulutas Vorontsov.
Liekkilä tunnistab ohtu. Kui tsiviilsihtmärki kasutatakse sõjaliseks tegevuseks, muutub see kergesti sõjaliseks sihtmärgiks. Kuid pole eriti tõenäoline, et Venemaa tahaks seda olukorda lääneriikide vastu eskaleerida, sõnasb ta.
Kommertssatelliidid on aga alati registreeritud riigi juures ja riigi vastutusel.
Kuigi Iceye on peamiselt Soome ettevõte ja selle peakorter asub Soomes, ei ole X36 Soome satelliit, vaid on registreeritud USA kosmoseregistris, ütleb Liekkilä.
Soome kosmosekeskuse loomine kuulutati välja 2024. aastal ja see peaks täieliku operatiivvõime saavutama mõne aasta pärast. Ari-Matti Harri töötab keskuses Soome ilmateenistuse esindajana, samal ajal kui kaitseväel on oma osakond.
Sellised satelliidiküsimused on ehk pigem sõjaline küsimus, aga loomulikult jälgime ja oleme teadlikud ka meie, ütleb ta.
Harri sõnul lähenesid eelmisel aastal kaks Venemaa satelliiti sarnaselt teise riigi satelliidile. See pole aga veel tavaline. Seda on aga juhtunud ja juhtub ilmselt ka edaspidi.
