Lääne sõjaväeluure hinnangute kohaselt võimaldas sõjaeelne planeerimine Iraani sõjaväel leevendada USA-Iisraeli rünnakute mõju oma relvaarsenalile ja juhtkonnale – hinnangutes öeldakse ka, et Iraanil on endiselt võime reageerida, kui relvarahu nurjub.
Riigi infrastruktuur on kannatanud tohutut kahju ja selle kõrgeimad juhid on tapetud. Kuid konflikti ennetamiseks läbi viidud operatiivplaneerimine oli tõhus nii raketi- ja droonivõimekuse hävitamise ärahoidmisel kui ka sõjalise reageeringu mõju maksimeerimisel, ütlesid hinnangutega kursis olevad inimesed, kes palusid privaatsete aruannete arutamisel anonüümsust.
Need annavad USA-Iisraeli operatsiooni tulemustest palju nüansirikkama pildi kui president Donald Trumpi ja USA administratsiooni ametnike kujutatu. Iraani varasema sõjalise planeerimise tõhusus suurendab ka võimalust, et praegust relvarahu saab kasutada sõjategevuse taasalustamiseks ettevalmistamiseks, vahendab Bloomberg.
„Iraan on täielikult HÄVITATUD, nii sõjaliselt kui ka muul viisil,” postitas Trump esmaspäeval sotsiaalmeedia kanalis Truth Social. Kui president eelmisel nädalal relvarahu välja kuulutas, ütles ta, et USA on „juba saavutanud ja ületanud kõik sõjalised eesmärgid”.
Selle asemel võimaldasid Iraani plaanid kõrgemate sõjaväejuhtide asendamise juhul, kui nad tapetakse, minimeerida häireid oma juhtimisstruktuurides, kui need sõja esimestel päevadel sihtmärgiks said, ütlesid allikad.
Samuti näib, et Iraanil on Euroopa ja Pärsia lahe ametnike hinnangute kohaselt kindlad pikamaarakettide reservid. Allikas lisas, et Iraanil on endiselt tuhandeid droone oma relvastuses.
Iraani raketivarud on rangelt valvatud saladus. Mõned Lääne ametnikud väidavad eraviisiliselt, et USA peaks Iraani võimete täielikuks kahjustamiseks korraldama veel umbes kaks kuni kolm nädalat rünnakuid. Kuid teised ütlevad, et see võib olla optimistlik stsenaarium: see võib võtta kauem aega ja Iraani tööstus- ja tuumavõimekus ei pruugi ikkagi hävida.
Iraan on hajutanud oma raketikandjad ja droonide infrastruktuuri üle riigi laiali ning liigutanud ka raketikandjaid erinevatesse kohtadesse, muutes USA-l nende kiire kõrvaldamise raskemaks.
See pilt on vastuolus kaitseminister Pete Hegsethi hinnanguga 8. aprilli pressikonverentsil: „Igas mõttes hävitas Epic Fury (Eepiline Raev) Iraani sõjaväe ja muutis selle lahingutegevuse aastateks ebaefektiivseks,” ütles ta, kasutades administratsiooni operatsiooni nime.
USA Keskväejuhatus keeldus kommentaaridest. Sõjaministeerium Pentagon viitas Hegsethi neljapäevastele kommentaaridele, sealhulgas sõnumile Iraani juhtkonnale, et „me teame, milliseid sõjalisi vahendeid te liigutate ja kuhu te neid liigutate” ning „samal ajal kui te kaevate välja pommitatud ja laastatud rajatistest, muutume meie ainult tugevamaks”.
Trump ütles eelmise 2025. aasta juunis, et USA oli oma rünnakutes Iraani tuumarajatised „hävitanud”. Iraani tuuma„tolm” oli „maetud”, ütles Hegseth oma pressikonverentsil, lisades, et „nende juhtimine ja kontroll on nii hävinud, et nad ei saa tegelikult rääkida ega koordineerida”.
USA Kaitseluureagentuur teatas neljapäeval parlamendile Kongressile esitatud hinnangus, et Iraanil on „tuhandeid rakette ja ühesuunalise rünnaku mehitamata õhusõidukeid, mis võivad ohustada USA ja partnerite vägesid kogu piirkonnas, hoolimata selle võimete halvenemisest nii vägede vähenemise kui ka kulutuste tõttu”.
Lääne sõjaväeluure hinnangute kohaselt on Iraani režiim endiselt stabiilne ja ühtne, isegi kui kõrgemate juhtide, sealhulgas kõrgeima juhi Ali Khamenei ja riikliku julgeolekunõukogu kõrgeima sekretäri Ali Larijani tapmine on mõjutanud režiimi poliitilist otsustusvõimet.
Eelmise aasta 12-päevasest sõjast Iisraeliga – millega liitus ka USA – nördinult töötasid Iraani juhid välja plaanid otsustusprotsessi detsentraliseerimiseks kogu riigis. Seda nimetatakse „mosaiikseks” kaitsestrateegiaks ja see annab sõjaväeülematele suurema võimu iseseisvalt otsuseid langetada.
Iisraeli rünnakud Iraani vastu eelmisel aastal ajendasid riiki looma uusi otsustusorganeid ja muutma oma juhtimisstrateegiat. See hõlmas ettevalmistusi personalimuutusteks juhuks, kui riigi tippjuhte ja juhtkonda sihipärasemalt tapetakse.
Vaatamata varuplaanile saab Iraan rünnakutest tohutu majandusliku löögi, mis võib haripunkti jõuda sel suvel, kui sõda jätkub, ütlesid mõned Pärsia lahe ja Euroopa ametnikud.
Iisraeli hinnangul oli Iraani arsenalis enne sõja algust ligi 2500 ballistilist raketti. Pärsia lahe riikide ja Iisraeli ametlike aruannete kohaselt on Iraan seni välja lasknud vähemalt 1850 ballistilist raketti, lisaks enam kui 4700 Shahed drooni ja umbes 80 tavapärast tiibraketti, ütles Bloomberg Economicsi kaitsejuht Becca Wasser.
Viimane ballistiliste rakettide rünnak toimus Bahreinis 13. aprillil, kuid pole selge, kas see pärines Iraanist või Iraani käsilastelt Iraagis.
Tänavu 6. aprillil sotsiaalmeedias avaldatud operatiivuuenduses teatas USA keskväejuhatus, et alates praeguse operatsiooni algusest 28. veebruaril on nad tabanud Iraanis üle 13 000 sihtmärgi.
Hävitatud on üle 155 Iraani laeva ning USA väed on tabanud mitmeid sihtmärke, sealhulgas Iraani juhtimis- ja kontrollkeskusi ning ballistiliste rakettide baase.
