USA presidendil Donald Trumpil näib olevat üks väga selge eesmärk. Tema saatus selleks aastaks otsustatakse reedel.

Financial Timesi (FT) andmetel pole keegi nii avalikult kui Trump enda eest Nobeli rahupreemia võitmiseks kampaaniat teinud.

Norra Nobeli komitee kuulutab Nobeli rahupreemia laureaadi välja reedel Oslos.

FT andmetel on auhinda taotlev Trump avaldanud isegi survet Norra valitsusele. Ta tõstatas selle küsimuse telefonikõnes Norra rahandusministri ja endise NATO peasekretäri Jens Stoltenbergiga.

Nobeli komiteesse kuuluvad inimõiguste jurist, välispoliitika ekspert ja kolm endist ministrit.

FT poolt intervjueeritud eksperdid ei pea tõenäoliseks, et Trump praegu rahupreemia saab. Nad tuginevad oma argumentides Trumpi käitumisele nii kodus kui ka välismaal. Lisaks on auhind mõeldud kellelegi, kes on 2024. aastal rahu edendanud.

„Komiteele surve avaldamine ja pidev rääkimine sellest, kuidas „ma vajan auhinda, ma olen vääriline kandidaat”, ei ole eriti rahumeelne lähenemine,” ütles FT-le Oslo Rahu-uuringute Instituudi direktor Nina Græger.

Norra Rahvusvaheliste Suhete Instituudi teadusdirektor Harald Leira kirjeldas seda kui „kampaaniaid, mis on varemgi toimunud, kuid need on olnud peenemad”.

Eksperdid ütlesid FT-le aga, et Trump võib mõjutada komitee otsust anda auhind rühmitusele, mis ei ole otseselt USA- ega Iisraeli-vastane.

Trumpi toetajad leiavad, et USA president on oma auhinna juba ära teeninud. Ka endine USA president Barack Obama sai selle oma ametiaja alguses 2009. aastal.

Trump ise korrutab, et on lõpetanud seitse sõda.

USA telekanali CNN teisipäeval avaldatud analüüsis väidetakse, et on täiesti võimalik, et Trump saab auhinna. Lõppude lõpuks on ta oma ametiaega alustanud kahe keerulise sõja, Ukraina sõja ja Gaza sõja lahendamisega.

Trump on püüdnud korraldada Ukrainale julgeolekugarantiisid, et rahuläbirääkimised saaksid alata.

Spekulatsioonides toetavad Trumpi enim tema pingutused saavutada rahu Iisraeli ja Hamasi vahel, märgib CNN.

CNN-i intervjueeritud Euroopa diplomaadi sõnul on paljusid Trumpi teadaandeid raske tõsiselt võtta, kuid Gaza rahukõnelused on erand.

Ka Oslo Rahu-uuringute Instituudi direktor Nina Græger toob FT-s välja, et auhinnakomitee võib Trumpi survele reageerida mässumeelse vaimuga.

Sel juhul võiksid auhinnasaajate hulka kuuluda näiteks Rahvusvaheline Kriminaalkohus (ICC) või USA-s asuv ajakirjanike organisatsioon Ajakirjanike Kaitse Komitee.

Trumpi ametiajal on Ameerika Ühendriigid kehtestanud Rahvusvahelisele Kriminaalkohtule sanktsioone ja piiranud ajakirjanike tööd Valges Majas.