„4500 eurot Espoos, Helsingis või Vantaas kursiga 89 rubla. Eurod sularahas, rublad kantakse kaardile.”

„180 000 rubla Kokkolas kursiga 90 rubla. Raha võetakse kohtumisel sularahaautomaadist välja.”

Venekeelne Telegrami kanal nimega Valuutavahetus Soomes on elav rubla ja euro kauplemise koht. Kanalis kohtuvad rublade ja eurode ning mõnikord ka Ukraina grivnade müüjad ja ostjad ning lepivad kokku valuutavahetuses ilma pankade või muude vahendajateta, vahendab Iltalehti.

Põhjus on selles, et 2022. aasta kevadel katkesid Soome ja Venemaa vahelised pangaülekanded agressioonisõja tõttu Venemaale kehtestatud sanktsioonide tõttu. See tekitas raskusi neile, kes vajasid raha riikide vahel üle kandmiseks, näiteks sugulastele teisel pool idapiiri.

Üks võimalus probleemi lahendamiseks on valuutavahetus eraisikute vahel sotsiaalmeedia abil. Kanalil Valuutavahetus Soomes on nüüdseks ligi 24 000 liiget. Nad elavad Soome eri paigus, kuid teadete kohaselt on enamik neist Helsingi piirkonnast.

Valuutavahetust vajav isik saab kanalile sõnumi jätta, märkides ära vahetatava valuuta summa, vahetuskursi, kohtumispaiga ja vahetusmeetodi. Sõnumile saab kanali kaudu vastata ja kohtumise üksikasjades kokku leppida.

Tavaliselt on saadaval sularahaeurod, kus vahetatakse valuutat rublade vastu, mis makstakse Venemaa panga, näiteks Sberbanki või Alfa-panga kontole.

Sularaha meelitab ligi ka ebaausaid valuutavahetajaid ning administraatorid hoiatavad petturite ja röövlite eest. Vahetajatel soovitatakse mitte vahetada valuutat kodus ega autos ning eelistada kaubanduskeskusi. „Ole ettevaatlik, vaheta kohtades, kus on inimesi!”

Hoiatused põhinevad kergeusklike vahetajate karmidel kogemustel. „Kahjuks ei kasuta kurjategijad lihtsalt teie usaldust ära ja paluvad teil nõustuda veebiülekandega. On olnud ka röövimisi, inimesed on raha varastanud ja põgenenud!”

Kanal on avaldanud ka teavet teadaolevate petturitena tegutsevate valuutavahetajate kohta, et inimesed teaksid neid vältida.

Valuutavahetus eraisikute vahel kaubanduskeskuses kõlab ebamääraselt, kuid põhimõtteliselt pole selles midagi ebaseaduslikku ega keelatut.

Soomes vastutab valuutavahetuspunktide järelevalve eest Lõuna-Soome regionaalne haldusasutus. See aga teostab järelevalvet ainult juhtumite üle, kus vähemalt üks valuutavahetuse osapooltest on regionaalse haldusasutuse rahapesu tõkestamise registrisse kantud ettevõte või üksus.

Seega jääb eraisikute vaheline valuutavahetus halli tsooni, mis jääb ametivõimude järelevalve ulatusest väljapoole.

Keegi ei teosta eraisikute vahelise valuutavahetuse üle järelevalvet, ütleb Soome riikliku kriminaalpolitsei rahapesu andmebüroo vanemkriminaalinspektor Mikko Värri.

Värri sõnul hõlmavad eraisikute vahelise valuutavahetuse riskid võimalikku maksudest kõrvalehoidumist ja raha ebaselget päritolu.

Kui eraisik teeb valuutavahetusega äri, peab ta oma maksukohustuste täitmiseks registreeruma regionaalse haldusasutuse kontrollregistrisse ja maksuameti registrisse. Vastasel juhul võidakse teda süüdistada maksudest kõrvalehoidumises.

Lisaks ei ole eraisikuga valuutat vahetades võimalik kontrollida raha päritolu ja seda, et musta raha vastu ei võetaks, sõnab Värri.

Seega võib see viia rahapesuni. Värri sõnul on ka keeruline tagada, et näiteks rubla valuutavahetus ei hõlmaks sanktsioonidega hõlmatud rahaülekandeid eraisikute vahelises tegevuses.

Teadete põhjal näib, et enamik valuutavahetajatest on Venemaa või Ukraina mehed.

Paljud kasutavad pseudonüüme, seega on nende isikut raske kontrollida. Siiski on võimalik välja selgitada mõne oma nime all esineva isiku taust.

Nende seas on näiteks neljakümnendates eluaastates mees, kes LinkedIni andmetel õppis Peterburi Itmo Tehnikaülikoolis ja töötas Venemaa IT-ettevõtetes. 2022. aastal kolis mees enda sõnul Gruusiasse ja 2024. aastal Helsingisse, kus ta nüüd IT-ettevõttes töötab.

Üks valuutavahetajatest on Lahtis elav ja Uberi taksojuhina töötav mees, kelle nimi viitab Aasia päritolule.

Samal ajal soovib üks Soomes elav Ukraina kunstnik vahetada eurosid rublade või Ukraina grivnade vastu. Ta on varem oma kunstiteoseid sotsiaalmeedias müünud ​​ja ütles, et saadab poole müügitulust Ukraina armeele.

Iltalehti võttis telefoni teel ühendust ühe inimesega, kes jättis valuutavahetuse teate.

Miks peab Helsingi piirkonnas elav jõukas Soome mees Telegrami kanali kaudu eurosid rubladeks vahetama?

Mul on Venemaal lapsed ja sõjast hoolimata pean ma nende eest hoolitsema ja maksma elatist. See on inimlik vanemlik kohustus. Tahaksin ülekandeid teha Soome pangast, aga sanktsioonide tõttu on see võimatu, ütleb mees.

Ta ei soovi asja tundlikkuse tõttu nime avaldada.

Mees ütleb, et valib oma valuutavahetuspartnereid hoolikalt, kuna nende seas on olnud ka kahtlaseid isikuid.

Näiteks on ta kohanud vahetajaid, kes pole isikliku kohtumisega nõustunud. Lisaks on mõned lootnud saada sularaha, kuid pole ise rahaülekannet teinud, viidates näiteks ootamatutele pangaprobleemidele.

Kindlasti on ka vahetajaid, kes tahavad petta. Tuleb olla väga ettevaatlik, kellega vahetad, sõnab ta.

Mees ütleb, et peab olukorda ahastust tekitavaks, sest ta ei saa oma laste eest normaalsel viisil hoolitseda.

Ma olen Venemaa valitsuse peale tõesti vihane kaose tekitamise ja sellesse olukorda panemise pärast, ütleb ta.