Tugevnenud Venemaa on Ukrainas intensiivistanud sõjalisi pealetunge kahel rindel, hajutades Kiievi väärtuslikke reservvägesid ja ähvardades laiendada sõjategevust uude Ukraina piirkonda, samal ajal kui mõlemad pooled otsivad eeliseid enne hooaja lõppu sügisel.

Analüütikute ja sõjaväeülemate sõnul on Moskva eesmärk enne täieliku relvarahu tõsist kaalumist maksimeerida oma territoriaalseid saavutusi. Ukraina soovib Venemaa edasitungi võimalikult kaua aeglustada ja tekitada suuri kaotusi, vahendab Washington Post.

Kremli väed vallutavad pidevalt positsioone strateegilises idapoolses logistikakeskuses Pokrovskis, mille vallutamine annaks neile suure lahinguvälja võidu ja viiks nad lähemale kogu Donetski oblasti vallutamisele. Sealsed lahingud on esmakordselt toonud lahinguid ka naaberpiirkonna Dnipropetrovski oblasti piirile.

Püüdes takistada Moskval neid positsioone idas tugevdamast, üritavad Ukraina väed Venemaa parimaid ja lahingutes karastunud vägesid sadade kilomeetrite kaugusel Sumõ oblastis vaos hoida.

„Parim stsenaarium Ukraina jaoks,” ütles Vene-Briti sõjaajaloolane Sergei Radtšenko, „on see, et nad suudavad peatada Venemaa edasitungi” Ukraina tööstuspiirkonnas Donbassis, mis hõlmab Donetski ja Luhanski oblastit.

Seejärel saaks Ukraina „seda kasutada relvarahu kokkuleppe alusena”.

„Venemaal on suurem võimalus Ukrainaga mingisugusele kokkuleppele jõuda” sügisel, kui venelased „näevad oma pealetungi ulatust”, lisas Radtšenko.

Lahingud möllavad, samal ajal kui Ukraina president Volodõmõr Zelenski tahab teada, kas Trumpi administratsioon toetab Venemaa vastu karmimaid sanktsioone ja Euroopa ideed luua Moskva heidutamiseks „julgustusjõud”.

Tagasilöök tuli USA teisipäevase otsusega peatada mõned relvasaadetised Ukrainale murest Ameerika enda ammendunud varude pärast.

Sumõ oblastis seisavad Ukraina väed silmitsi pideva õhust liugpommide, droonide ja väikeste Vene jalaväelaste rühmituste halastamatute rünnakutega. Nad peavad rünnakutele vastu, et takistada Vene vägede liigutamist teistele lahinguväljadele Donetski oblastis.

Ukraina väed intensiivistasid aprillis oma rünnakuid Sumõs ja viisid isegi läbi väikese pealetungi Venemaale Kurski oblastisse, et takistada kuni 60 000 lahingus karastunud Vene sõduri liigutamist positsioonide tugevdamiseks Donetski, Zaporižja ja Hersoni oblastis, ütles Ukraina kõrgeim armeeülem kindral Oleksandr Sõrski eelmisel nädalal.

Kui neid vägesid oleks liigutatud, oleksid nad võinud kiirendada Venemaa rünnakute tempot üle rindejoone ja venitada Ukraina vägesid.

See strateegia ei tulnud ilma kriitikata. Ülemad, kellele anti käsk seda ellu viia, kaebasid, et see tõi kaasa tarbetuid inimohvreid.

Vene väed on tunginud Sumõ oblasti põhjaossa kuni 7 kilomeetri sügavusele erinevatest suundadest mööda piiri. Ukraina väed on otsustanud neid seal kinni hoida, et vältida Vene vägede vabastamist mujal võitlemiseks. Siiani on neil õnnestunud, lukustades ainuüksi Kurski oblastis Gluškovi rajoonis kuni 10 000 Vene sõdurit, kus Ukrainal on väike kohalolek pärast seda, kui Venemaa ja Põhja-Korea väed nad sealt aasta alguses välja lõid.

Sõja suurim lahing toimub Donetski oblastis, samal ajal kui Venemaa liigub samm-sammult oma eesmärgi poole, milleks on kogu Donetski ja Luhanski oblasti vallutamine.

Kuna Venemaa väed ei suuda otse strateegiliselt olulist logistilist keskust Pokrovskit vallutada, üritavad nad linna sisse piirata – manööver, mis nõuab Dnipropetrovski oblasti piiride ületamist. Sõja viimine kuuendasse Ukraina oblastisse kahjustab Ukraina moraali ja annab Venemaale läbirääkimistel suurema mõjuvõimu, kui selle vägedel õnnestub seal kanda kinnitada.

Sabotaažirühmitused on piiri ületanud, kuid Ukraina väed on nad likvideerinud.

Kuid ülemad kardavad, et Venemaa liigub aja jooksul edasi, kuna Ukraina jätkab tõsise puudusega maadlemist.
Sõdurite ja varustuse puudus 1200 kilomeetri pikkusel rindel tähendab, et Ukraina väed peavad keskenduma oma positsioonide hoidmisele ja ressursside säästmisele, mitte edasiliikumisele, ütles pataljoni Da Vinci Wolves ülema asetäitja Oleksi Mahrinski. Komandörid kirjeldavad droonidega küllastunud taeva all toimuvaid lahinguid, mis on nii intensiivsed, et sõdurite positsioonidele saatmine ja sealt ära toomine on muutunud surmavaks operatsiooniks. Ukraina sõdurid jäävad lahingupositsioonidele mitmeks nädalaks järjest või kauemaks, tuginedes droonide poolt kohale toimetatud varustusele.

Venelaste eesmärk „on lihtsalt siseneda Dnipropetrovski oblastisse ja saavutada hea poliitiline positsioon, kui presidendid peavad rahu üle läbirääkimisi,” ütles Ukraina idaosas asuva 72. brigaadi drooniüksuse ülem Andri Nazerenko, viidates Zelenski ja Venemaa presidendi Vladimir Putini võimalikele kõnelustele.

„Nad on väga lähedal sellele, et saada, mida nad tahavad,” ütles ta.

Zelenski loodab, et USA president Donald Trump loobub oma administratsiooni varasemast ükskõiksusest Ukraina suhtes ja annab märku oma kavatsusest jätkata Ameerika toetust, mis võib muuta ka Moskva arvutusi.
Kaks presidenti kohtusid eelmisel nädalal NATO tippkohtumise raames ja arutasid võimalikku relvapaketti, sealhulgas raketisüsteeme Patriot, mida Ukraina kavatseb Euroopa toetusel osta.

USA kaitseministeeriumi teadaanne seab selle nüüd kahtluse alla, kuigi teisipäeval Pentagoni Ameerika relvavarude ülevaate avalikustamisel ei täpsustatud, milliseid relvi kinni hoitakse. USA relvasaadetiste peatamine oleks Ukrainale ränk hoop, kuna riik näeb vaeva Venemaa igapäevaste õhurünnakutega toimetulekuga.

Zelenski loodab ka, et Trump karistab Venemaad karmimate sanktsioonidega tema energia- ja pangandussektorile, mis rahastavad Kremli sõjategevust.

Euroopa ja USA on pärast 2022. aasta täiemahulist sissetungi Venemaale kehtestanud järjestikuseid sanktsioone, kuid Zelenski sõnul pole need meetmed olnud piisavad Moskva sõjamasina läbistamiseks. Ta on teinud ettepaneku kehtestada Venemaa naftale hinnalagi 30 dollarit barreli kohta.

EL-i sanktsioonide saadik David O’Sullivan ütles, et Euroopa peab sanktsioonide survet säilitama, pakkudes samal ajal ka „väljavaadet, et kui Venemaa käitub õigesti, võiks meil olla mingisugune relvarahu ja mingisugune läbirääkimiste tunne, kuid praegu ei paista Venemaa seda soovivat”.

Kiievi lähimad Euroopa liitlased ootavad samuti Trumpilt märki, et ta toetab plaani saata Ukrainasse välisväed, et kaitsta end tulevase Venemaa agressiooni eest pärast relvarahu lepingu sõlmimist. See on tõenäoliselt parim julgeolekugarantii, millele Ukraina saab NATO liikmelisuse asemel loota.

Samal ajal tunduvad Vene sõdurid lahinguväljal  üha enesekindlamad.

Nazerenko märkas viimastel kuudel edasitungivate Vene jalaväelaste moraalis muutust. Selle asemel, et Ukraina droonide rünnaku eest põgeneda, jätkavad nad edasi liikumist.

Nazerenko ei saanud jätta küsimata ühelt Vene vangilt: „Sa tead, et sa sured. Miks edasi minna?”

Sest, vastas Vene sõdur: „Me võidame.”