Poola kehtestab alates esmaspäevast, 7. juulist suurenenud piirikontrolli Leedu ja Saksamaaga vastusena kasvavale migrantide sissevoolule, mis siseneb Euroopa Liitu Valgevene ja Läti kaudu.
Uued meetmed peaksid mõjutama kaubavedajaid, reisijatevedajaid ja reisijaid, kusjuures peamistes piiripunktides on tõenäoliselt viivitusi. Leedu ja Poola ametnike sõnul püütakse minimeerida häireid, kuid reisijatel soovitatakse ette planeerida ja varuda lisaaega, vahendab lrt.lt.
Otsus järgneb kuude kaupa kasvavale murele ebaseadusliku rände pärast EL-i idapiiri kaudu – eriti Valgevenest, kust migrandid, peamiselt sellistest riikidest nagu Somaalia ja Afganistan arvatakse suunduvat Lätti, Leetu ja lõpuks edasi läände Saksamaale.
Piirikontrollid ei tähenda täielikku piiri sulgemist, ütles Leedu riikliku piirivalveteenistuse (VSAT) pressiesindaja Giedrius Mišutis. „Me ei ole saanud mingeid märke selle kohta, et piirid täielikult suletakse,” ütles ta. Tõenäoliselt on tegemist sihipäraste ja intensiivistatud kontrollidega – mitte nn kõva piiri taastamisega.
VSAT ja Poola piirivalve koordineerivad oma tegevust ühise keskuse kaudu ning on regulaarses kontaktis. Mišutise sõnul võidakse kontrolle teha ka väljaspool peamisi piiripunkte.
Piirivalvurid ei oota suuri järjekordi, kuid kutsuvad reisijaid – eriti neid, kes suunduvad sellistesse kohtadesse nagu Varssavi lennujaam – üles arvestama viivituste korral lisaajaga, lisas ta.
Leedu Riikliku Autovedajate Assotsiatsiooni Linava president Erlandas Mikėnas ütles, et transpordiettevõtted mõistavad Poola otsuse tagamaid turvakaalutlustel, kuid muretsevad siiski mõjude pärast.
Iga uus piirang tekitab täiendavaid tüsistusi, ütles Mikėnas. „Loodame, et meetmed on mõõdukad ega tekita vedajatele suuri probleeme.”
Ta märkis, et enamik Leedu kaubaveoettevõtteid tegutsevad Lääne-Euroopas ja saavad vältida suuremaid häireid. Bussifirmad võivad aga sattuda suurematesse raskustesse.
„50 reisijaga bussi peatamine kontrolliks võib olla märkimisväärne häire,” ütles ta.
Leedu on suurendanud samuti pistelisi kontrolle ja patrullimist seoses ebaseaduslike piiriületuste järsu suurenemisega – peamiselt Valgevenest Lätti sisenevate ja Leetu edasi suunduvate migrantidega.
Mišutis rõhutas, et Leedu otsepiir Valgevenega on tugevalt kindlustatud ja rangelt jälgitav. Probleemid on peamiselt Läti poolel, ütles ta.
Tänavuse, 2025. aasta esimesel poolel pidasid Leedu ja Poola võimud kinni 352 migranti – see on enam kui kaks korda rohkem kui eelmise aasta samal perioodil (140). Neist 157 peatasid Leedu väed ja 195 Poola kolleegid.
Somaaliast pärit migrantide arv on järsult kasvanud. Ainuüksi sel aastal on kinni peetud 150 Somaalia kodanikku, võrreldes 52-ga 2024. aasta esimesel poolel. Nende marsruut hõlmab tavaliselt Dubaid, Moskvat ja seejärel Valgevenet, enne kui nad ületavad Läti piiri ja liiguvad läände.
Afganistani kodanikud moodustavad suuruselt teise rühma, kusjuures 2025. aastal on neid seni peatatud 52.
VSAT on sel aastal algatanud 25 kriminaaluurimist ebaseadusliku salakaubaveo kohta üle Leedu piiri ja kinni pidanud 31 väidetavat salakaubavedajat, kellest enamik olid pärit Ukrainast ja Lätist.
Läti ja Poola on endiselt suurima surve all. Läti piirivalve on 2025. aastal blokeerinud 5914 ebaseaduslikku sisenemist, samas kui Poola võimud on neid peatanud 14 975.
Discover more from eestinen
Subscribe to get the latest posts sent to your email.