Ringkonnakohtu hinnangul oli eelmise, 2024. aasta mais Pirkanmaal Valkeakoskis toimunud teismelise tüdruku tapmine mõrv.

Turu ringkonnakohus jättis sellega jõusse kohtu varasema otsuse. Tuomas Sakari Matias Salminen, kes oli kuriteo toimepanemise ajal 19-aastane, mõisteti ringkonnakohtu poolt samuti eluks ajaks vangi mõrva ja lapse raskekujulise vägistamise eest, vahendab MTV.

Salminen nõudis ringkonnakohtus, et tema karistust vähendataks vägistamise, kallaletungi ja raskekujulise tapmiseni.

15-aastane Vendi kaotas oma elu jõhkral viisil eelmise aasta 25. mail Valkeakoskis, kui ta kõndis sõbranna majast koju. Mees, keda tüdruk varem ei tundnud, järgnes talle kesklinnast, kõndides tema järel.

Noormees jälitas tüdrukut paar kilomeetrit, enne kui ta teda ründas, vägistas ja seejärel surnuks kägistas.

Prokurör nõudis Salmineni karistamist raskekujulise vägistamise ja tapmise eest, kuid ohvri perekond kasutas kannatanu õigust süüdistust esitada ja esitas kohtule mõrvasüüdistuse. Nii madalama astme kohus kui ka ringkonnakohus pidasid tegu mõrvaks. Kumbki kohus ei pidanud tegu aga jõhkraks ja julmaks.

Muidugi on meile kergendus, et nüüd peab ka ringkonnakohus seda tegu mõrvaks. See on seaduse tõlgendamise küsimus. Meie olime algusest peale seisukohal, et peaksime alustama mõrvasüüdistusest, seega on meil hea meel, et kohus on nüüd meiega samale seisukohale jõudnud, ütles perekonna advokaat Minna Pilviö MTV-le.

Ohvri perekond on rahul, et ringkonnakohus mõistis mõrva toimepanija süüdi, kuid kohtuotsuses oli ka elemente, mis valmistasid lähedastele pettumuse.

Ringkonnakohus ei pidanud mõrva seaduse mõttes eriti jõhkraks ja julmaks.

Kuigi tegu on igapäevakeele mõttes jõhker ja julm, nõuab kriminaalkoodeksis mõrva puhul nõutav eriline jõhkrus ja julmus selget erandlikkust võrreldes teiste tapmiskuritegudega. Antud juhul seda lävendit ei ületatud, võttis ringkonnakohus oma teates kokku.

Sugulased näevad asja teisiti.

Meie esitasime apellatsioonkaebuse ka selles osas, et meie arvates oli tegemist jõhkra ja julma teoga, märgib Pilviö.

Kohtu hinnangul on teol julmust väljendavad tunnused, kuid ei ole esitatud elemente, millest võiks järeldada, et tegu pandi toime tahtlikult tugeva valu tekitamiseks või et tegu venitati valu suurendamiseks.

Ringkonnakohus vähendas oma otsusega ohvri vanematele määratud kannatuste hüvitist. Samal ajal suurendas ringkonnakohus Salmineni advokaadile makstavat tasu.

Pirkanmaa kohus mõistis süüdimõistetu maksma kummalegi kannatanu vanemale 20 000 eurot teoga tekitatud kannatuste eest. Ringkonnakohus vähendas kummalegi kannatanu vanemale määratud hüvitist 16 500 euroni.

Kuigi kõnealune tegu on põhjustanud surnud isiku vanematele rohkem kannatusi kui tavaline tapmine, ei ole alust ületada isikukahjude asjade nõuandekogu soovitatud kohaldatava hüvitise ülempiiri, teatas ringkonnakohus oma teates.

Ka praegu määratud hüvitis on selgelt soovituste ülemises otsas ja keskmisest kõrgem. Hüvitise kaalumisel on peamine eesmärk, et lahendus järgiks väljakujunenud õiguspraktikat ja tagaks seeläbi kuriteoohvrite lähimate sugulaste võrdsuse võrreldes teiste isikuvastaste kuritegudega.

Ringkonnakohus kuulas üle kolm uut tunnistajat.

Üks neist oli 16-aastane teismeline, kes oli kohtunud süüdimõistetud mehega hetk enne vägistamist ja mõrva. Ta oli ta vestelnud kesklinnas oma sõpradega, kui Salminen sündmuskohale uimasena saabus. Poiss oli Salmineniga vestelnud ja ta oli öelnud, et tuli „geisid otsima”.

Teine uus tunnistaja oli mees, kes oli juhtumi ööl kuulnud lahtisest aknast karjumist. See oli „valji karje”, mis kestis paar sekundit ja lõppes mingisuguse kaebusega.

Heli oli tulnud kuriteopaiga suunast umbes kell pool üks öösel, ütles mees kohtule.

Mees oli oma tähelepaneku ajas kindel, sest ta oli oma koera õue viinud umbes viis minutit kaksteist läbi ja ta oli kuulnud helisid juba enne seda. Mehe jutustus oli aga vastuolus juhtumi ajaga, mis oli valvekaamera salvestiste kohaselt oli veidi pärast kella 2 öösel.

Kohus otsustas, et heli ei saa Vendi mõrvaga seostada.

Kohus kuulas uue tunnistajana üle ka Salmineni kasuisa, kes ütles, et ta oli omandanud vöö, mida süüdimõistetu oma kuriteos kasutas, ja laenanud selle esimest korda oma kasupojale 2019. aastal.

Kasuisa ütles, et tegi vöösse lisaaugu, kuna vöö oli tema kasupojale liiga suur. Pärast vöö laenamist tagastas kasupoeg selle kasuisale.

Hiljem sattus vöö taas Tuomas Salmineni kätte.

Prokuröri sõnul otsis Salminen ohvrit terve tunni ringi jalutades. Salminen ise väitis, et otsis oma sõpru.

Ringkonnakohus leidis, et Salminen kõndis samas piirkonnas ringi, kuigi ta oli juba öelnud, et tema sõpru piirkonnas ei viibinud. Kohus leidis, et Salmineni käitumine viitas sellele, et ta otsis ohvrit.

Kui Salminen märkas 15-aastast Vendit, järgnes ta talle kõndides vähemalt poolteist kilomeetrit. Salminen väitis, et see marsruudivalik oli kokkusattumus, kuid kohus teda ei uskunud.

Ringkonnakohus leidis, et süüdimõistetu tappis oma ohvri tahtlikult ja kaalutletult ning pidas tegu tervikuna raskeks kuriteoks.

Otsuse kõige olulisem aspekt on kaalutletuse hindamine. Sellega seoses juhtis ringkonnakohus tähelepanu asjaolule, et süüdistatava käitumises oli mitu tegurit, mis kokku viitasid teo erilisele planeerimisele ja ettevalmistamisele, teatas ringkonnakohus oma teates.

Ringkonnakohus rõhutas oma kaalutluses mõningaid detaile veidi erinevalt kui madalama astme kohus, sealhulgas asjaolu, et süüdimõistetu jättis oma telefoni koju ja taastas selle tehaseseaded.

Erinevalt madalama astme kohtust leidis ringkonnakohus, et sellised teojärgsed teod ei viita sellele, et tapmine oli ette planeeritud. Pigem peegeldab see süüdistatava katset oma jälgi pärast tegu varjata, märgib ringkonnakohus.

Ringkonnakohus pidas erinevalt madalama astme kohtust olulisemaks teguriks asjaolu, et Salminen jättis oma telefoni koju. On üldteada, et eriti raskete kuritegude uurimisel tehakse kahtlustatavate toimepanijate asukoht kuriteo ajal kindlaks nende mobiiltelefonide asukohaandmete abil. Telefoni koju jätmine on noore täiskasvanu puhul iseenesest ebatavaline käitumine ning Tuomas Salminen ei ole suutnud oma tegusid selles osas selgitada, leiab ringkonnakohus oma otsuses.

Ringkonnakohtu hinnangul otsis Salminen internetist vööga kägistamise kohta infot ja pani oma teo ka sel viisil toime. See näitab tema huvi teo viisi vastu ja seega ka teo kavandatud olemust vöö kasutamise seisukohast.

Kui kägistamine oleks toimunud nii, nagu Tuomas Salminen väidab, spontaanse reaktsioonina ohvri karjumisele, poleks vöö kasutamiseks selles olukorras mingit põhjust olnud, märgib ringkonnakohus oma otsuses.

Vöö osas leidis ringkonnakohus, et seda kasutati teo toimepanemisel, kuid vöösse käsitsi tehtud lisaaugu osas ei näidanud kohtuasjas esitatud uued vastutõendid, et auk oleks vöösse teo eesmärgil tehtud. Samuti pole näidatud, kas vöösse tehtud lisaauku teo toimepanemisel kasutati.

Salmineni kaitsja Eemeli Saros nõudis oma tasu tõstmist 20 protsendi võrra. Ta põhjendas oma nõudmist sellega, et see asi on Tuomas Salmineni jaoks eriti oluline.

Lisaks ütles kaitsja, et ta oli saanud oma kaitsja ülesannetega seoses suurel hulgal sobimatuid kontakte ja et need olid suunatud isegi tema lastele.

Ringkonnakohus pidas kaitsja ülesandeid Salmineni juhtumis erakordselt keeruliseks.

Ringkonnakohus peab seda erandlikuks asjaoluks, mis on muutnud ülesande täitmise keerulisemaks kui tavaline kriminaalasi ja mida saab tasu suurendamise taotluse hindamisel arvesse võtta, märkis kohus oma otsuses.

Ringkonnakohtul ei ole põhjust kahelda Sarose esitatud asjaolus, et tema ja tema lähiringkond on tema kaitsjaülesannete tõttu saanud erakordselt ulatuslikku sobimatut tagasisidet.

Ringkonnakohus tõstis Sarose tunnitasu nendel põhjustel 20 protsendi võrra.

Ringkonnakohus mõistis Tuomas Salminenile eluaegse vangistuse ja ta jätkab vangistuse kandmist.