Välismaal elavate soomlaste avalik hirm Venemaa suhtes paneb mõtlema, kas meie Soomes mõistame oma olukorda põhimõtteliselt teisiti kui inimesed mujal. Paanikast poleks aga kasu, kirjutab Iltalehti kolumnist Anne Moilanen.

„Me kaalusime Soome naasmist, aga selles olukorras on see välistatud,” ütles üks soomlane, kes oli aastakümneid oma perega Austraalias elanud.

See jahmatas. Kevadel oldi koos rahvusvahelisel konverentsil. Venemaa agressioonisõda Ukrainas käis kolmandat aastat.

„Põhjuseks on julgeolekuolukord. Me kardame, et kui Ukraina sõda on läbi, võetakse järgmisena ette Soome,” jätkas Austraalias elav soomlane.

Sarnaseid lugusid võib kuulda ka teistelt Soomest lahkunud inimestelt. Rootslased kardavad Venemaa tegusid palju rohkem kui soomlased. Üks Rootsis elav sõber rääkis hiljuti, et kui ta tuli nädalavahetuseks Soome külla, küsisid tema rootsi sõbrad temalt, kas see on ohutu? Rääkimata püsivamast viibimisest.

Küsimus on selles, et kuigi Venemaa on ohtlik terroristlik riik ja Putin on hullunud massimõrvar – mida saavad soomlased teha? Täpselt nii. Soome välispoliitika igavene saatuseküsimus.

Me ei saa tegelikult midagi muud teha kui see, mida oleme juba teinud. Oleme liitunud NATO-ga ja püüdnud hoida sõbralikke suhteid Ameerika Ühendriikide ja Hiinaga. Mõjuvõim EL-i kaudu. Tugevdada riigikaitset. Juba niigi võlgades majanduses oleme otsustanud osta hävituslennukeid, mille maksumus on kümme miljardit eurot ja mis loodetavasti ei muutu droonitehnoloogia arenedes iganenuks.

On kõhe elada Venemaa külje all. Venemaa või Nõukogude Liit on Soomet korduvalt rünnanud alates 18. sajandist. Suurimad rünnakud on toimunud umbes iga 70–130 aasta tagant. Viimasest tegelikust rünnakust, st Talvesõja algusest on möödas üle 80 aasta.

Punaarmee ründas Soomet mööda Soome idapiiril Suomussalmis asuvat ajaloolist Raattenie teed 1939. aasta talvel. Nüüd oli vana piiripunkti lähedusse toodud suures koguses okastraati ja metallposte tulevase aia jaoks.

Talvesõja vaim moodustab endiselt Soome rahvusliku identiteedi aluse. Demokraatlikust vaatenurgast on sellel teatud eelised. Kui parempoolsed populistid, kes Venemaaga vennastuvad, koguvad teistes riikides populaarsust, on Soomes raske sama hoogu saada.

Vähesed Soome poliitikud ja teised tegelased, kellel on olnud Venemaaga liiga lähedased või kahtlased sidemed, on vaba meedia poolt ootamatult paljastatud, mis on pannud nad oma populaarsust kaotama. Teisest küljest lasevad Saksamaal AfD, Prantsusmaal Rahvusrinne ja Itaalias Lega neil lihtsalt olla. Ja Ameerika Ühendriikides on president Trump samuti Venemaa sõber.

Soomlasena tekib loomulikult küsimus, kuidas see võimalik on. Kuid teistel riikidel pole sarnast ajalugu ja idapiiri Venemaaga.

Välismaal elavate soomlaste avalikult väljendatud hirm Venemaa ees paneb mõtlema, kas Soomes mõistetakse asju põhimõtteliselt teisiti kui mujal. Kas olukord on tõesti nii šokeeriv, kui välismaal elavate soomlaste reaktsioonidest võiks arvata?

Soomes on üsna rahulik või vähemalt teeseldakse seda. Aga mis siis, kui välismaal elavatel soomlastel on õigus ja Soomes olijatel pole?

Samas ei tohiks paanikasse sattuda. Tuleks jääda rahulikuks. Riigikaitse toimib ja Soomel on sõpru. See on sõnum, mida valitsus arusaadavalt soomlastele edastada tahab. Kõik muu oleks vastutustundetu ja ajaks rahvast paanikasse. Mis kasu sellest oleks? Vastupidi, see võib isegi kahjulik olla. Korratuse ja hirmu õhkkond oleks riigikaitsele väga halb.

Välismaal elavate soomlaste olukord on teistsugune. See muutus radikaalselt hiljemalt 2022. aasta veebruaril, pärast seda, kui Venemaa tungis Ukrainasse.

Sel ajal oli juttu Soome kolleegiga, kes oli abielus Tai mehega. Nad elasid Helsingis. Pärast Venemaa sissetungi ütles kolleeg, et mehe sugulased Tais olid hulluks läinud. Nad olid nõudnud mitte ainult paari viivitamatut Soomest lahkumist, vaid ka raha ülekandmist välispankadesse: „Kas kogu teie raha pole mitte Soome pankades? See on lihtsalt liiga riskantne!”

Kolleeg ja tema mees ei teinud selle peale midagi. Üks neist oli ju soomlane, sellega harjunud.

Kui vaadata Raatteentiel asuvalt piiritõkkelt itta, hakkab küngas õrnalt ülespoole kalduma. Pole just raske ette kujutada Punaarmee barettide rivi allamäge veeremas. See hirm Venemaa ees on tõepoolest põrgulik hirm. Aga mis sa teed!

Olgem vähemalt koos ja sõdime koos, kui vaja.