Rinne on Kiievist 300 km kaugusel ja siht on Euroopa, kirjutab sotsiaalmeedias Ukraina rahvasaadik Mariana Bezuhla.

Venemaa üliagressiivne käitumine Trumpi väljakuulutatud „rahukõneluste” ajal on tegelikult üsna loogiline. Nad ei näita üles soovi rahu järele ega aja üldse rahu teemat, sest nad ei kavatse sõda lõpetada. Nad on alles alustanud. Järgmisena – Euroopa. Nii magus. Ja ärge rääkige enesehävitusest – Hitler läks samuti enesehävituse teed, aga see teda ei peatanud. Mehhanism töötab.

Nüüd venitab Venemaa iga päevaga üha jultunumalt Ameerika reaktsiooni piire, testides, kus praeguses kontekstis saavad USA-l olla punased jooned – ja kas need üldse eksisteerivad. Rünnak rünnaku järel, tsiviilelanike hävitamine, uued pealetungid sügaval Ukrainas – iga päevaga agressiivsemad ja USA ei ole innukas tegutsema. Kõik tõkked on taas kõrvaldatud. Venemaa Föderatsioonile pole mingeid piiranguid. See etapp on läbitud.

Seega, vastupidi, nad teevad veelgi rohkem, veelgi jultunumalt, veelgi ambitsioonikamalt – võtavad kõik ära, kuni kestab „võimaluste aken” ja maailm ehitatakse uuesti üles järgmiste reaalsuste jaoks.

Kes pole märganud – uus Venemaa pealetung Sumõ oblastis ei ole rünnak Sumõ, oblasti keskuse vastu. See on rünnak Ukraina pealinna Kiievi vastu. Füüsiliselt, ideoloogiliselt. Pöörake tähelepanu marsruutidele ja vahemaadele.

Rinne on nüüd jälle Kiievist 300 km kaugusel, venelastel pole punaseid jooni – välja arvatud tuumarelvade kasutamine. Praegu.

Need on reaalsused ja otsesed tagajärjed sellele, et USA loobub oma rollist „maailmapolitseinikuna” ja hakkab muutuma järjekordseks totalitaarseks riigiks.