Igal aastal satub täitemenetlusse üle poole miljoni soomlase. Paljud ei suuda oma võlgadest vabaneda ja tunnevad end teisejärguliste kodanikena.

Kokku oli eelmisel 2024. aastal täitemenetlus 587 000 erineval võlgnikul.

See on tohutu arv. Minu arvates on see erakordselt suur, ütles õigusbüroo Takaisinperintä tegevjuht, kohtuniku abi Olli-Matti Korhonen reede õhtul MTV saates Huomenta Suomi.

Arv suurenes eelneva aastaga võrreldes mitu protsenti. Eeldatakse, et see ainult süveneb, sest inimeste rahalised raskused on viimastel aastatel kuhjunud.

Aasta jooksul satub uuesti täitemenetlusse 250 000–280 000 inimest, kes saavad aasta jooksul sealt välja. Kuid on ka pikaajalisi võlgnikke, kellel pole lootust lähiaastatel täitemenetlusest pääseda.

Enamik täitemenetlusi on tingitud erinevatest igapäevastest laenudest, käenduskohustustest, tarbimislaenudest ja kiirlaenudest. Korhoneni sõnul satub umbes 85 protsenti kiirlaenu võtnud inimestest täitemenetlusse.

See näitab kindlasti, et laenamine pole heal järjel, ütleb Korhonen.

Reedel avaldati SuomiAreenas uuring „Puhversäästud 2025”, mille kohaselt on pooled soomlased mures omaenda rahalise olukorra pärast. Koguni 32 protsenti on võtnud kiirlaenu või tarbimislaenu hädavajaliku kulu katteks.

Praktikas tähendab täitemenetlus seda, et arestitakse teatud osa inimese palgast või pensionituludest, tavaliselt umbes kolmandik sissetulekust.

Muidugi saavad inimesed väikese maksega, eriti telefoniarvega hästi hakkama, aga enam kui kolmandiku puhul on võlasumma selline, et seda ei suudeta isegi sundtäitmise abil vähendada, ütleb Korhonen.

Lisaks viivisintressidele korjab riik ka sundtäitmise tasusid. Alles pärast nende tasumist väheneb võla tegelik põhisumma.

Statistika kohaselt on palju inimesi, kes ei suuda oma sundtäitmise kohustustega praeguste kulutustega toime tulla ja see on halb olukord.

Sundtäitmisel on ka muid tagajärgi.

Enamasti on enne sundtäitmist tehtud otsuste tulemuseks maksehäire märge, mis muudab igapäevaelu Soomes tänapäeval äärmiselt keeruliseks. Inimestel on raske saada telefoniliitumist, üürikorterit jne, selgitab Korhonen.

Praktikas tunnevad paljud sundtäitmises olevad inimesed, et neist tehakse teisejärgulised kodanikud. Ja pikaajalised võlgnikud ütlevad, et nad on eluaegsed vangid, sest sundtäitmine võib kesta 15 aastat, selgitab Korhonen.

Soomes on võimalik sõlmida võlgade lahendamise kokkulepe, kuid see on üsna vähekasutatav protseduur.

Kui arvestada, et Soomes esitatakse aastas ehk alla 5000 võlgade lahendamise taotluse ja sundtäitmises on 500 000 võlgnikku, siis on see suhe vale. Võlgade lahendamine tuleks muuta lihtsamaks ja sellele juurdepääsu tuleks kiirendada, ütleb Korhonen.