Järgmise sõja „esimene lask” ei ole piiri ületav lahingutank, vaid küberrünnak.

Seda ennustas USA NATO suursaadik Matthew Whitaker Haagis toimunud kaitseliidu tippkohtumisel.

Whitaker viitas võimalikule järgmisele suurele sõjale, mitte niinimetatud kohalikele konfliktidele, milles küberrünnakud on samuti pikka aega rolli mänginud.

Sõjalised asjatundjad on korduvalt väljendanud muret suuresti võrgustunud Lääne ühiskondade küberhaavatavuste pärast.

Piisavalt ulatuslik ja edukas rünnak võib mõjutada näiteks haiglate tegevust ja tuumaelektrijaamade ohutust.

Selle kohta on juba näiteid olnud, kuna näiteks Iisrael on küberrünnakutega kahjustanud Iraani tuumaprogrammi.

Samuti kahtlustatakse Iisraeli häkkerirühmitusi Iisraeli ja Iraani õhurünnakute ajal Iraani pangandussüsteemi tungimises, vahendab Reuters.

USA küberturvalisuse organisatsioonid on Ameerika ettevõtetele rõhutanud, et nad peavad olema valmis Iraani küberrünnakuks.

Whitakeri avaldust toetas eilsel esmaspäevasel 23. juuni pressikonverentsil NATO peasekretär Mark Rutte, kus ta teatas, et vihkab terminit hübriidsõda, kuna peab seda liiga leebeks.

Rutte rõhutas, et tegemist on väga tõsise asjaga.

Hiinat on sel aastal süüdistatud küberrünnakutes kaitseliidu liikme Tšehhi Vabariigi vastu.

Ka Rootsi on sel aastal olnud erakordsete küberrünnakute sihtmärgiks, mille stiil ja ulatus on ekspertide sõnul enneolematu.

Möödunud aasta oktoobris avaldas Soome oma uue küberstrateegia, mille kohaselt saab Soome küberturvalisuse ohtudele reageerida vastulöögiga.

Soome eelmine küberturvalisuse strateegia pärineb aastast 2019. Sellest ajast alates on tegutsemiskeskkond dramaatiliselt muutunud muu hulgas digitaliseerimise kiirenemise ja Venemaa agressiivse sõja tõttu, märgitakse dokumendis.

Kübervasturünnakute läbiviimiseks tuleb arendada Soome ründavat kübervõimekust, ütles Soome Välispoliitika Instituudi vanemteadur Teemu Tammikko eelmise aasta oktoobris MTV uudistele.