Töötervishoiu asutus ei tohi tööandjale anda teavet töötajale tehtud tehtud testide tulemuste kohta, isegi mitte alkoholi tarbimise kohta.

Eile kajastas Yle, kuidas töötajaid on üllatanud PEth-testid, mis mõõdavad alkoholi tarbimist ja mida töötervishoius tehakse.

„PEth-test on Soome töötervishoius olnud kasutusel juba mitu aastat. See on väga spetsiifiline ja tundlik laboritest, mis annab lisavahendeid töövõime hindamiseks,” ütleb Heta Lindblom. Ta on töötervishoiu spetsialist ja Soome Liiklusmeditsiini Ühingu aseesimees, kes õpetab ka tulevasi arste Helsingi Ülikoolis.

Lindblom rõhutab, et PEth-testi tulemused ei ole mõeldud tööandjale edastamiseks.

Selle asemel hindab töötervishoid, kas töötaja on oma tervise tõttu teatud ametites töötamiseks sobiv. Töötervishoidu ei huvita see, kui palju keegi joob, vaid kõige olulisem on hinnata, kas inimene on töötamiseks piisavalt terve ja kas ta võib töökohal ohtu kujutada endale või teistele, ütleb Lindblom.

Õigusaktid, näiteks tööohutuse seadus ja töötervishoiuseadus kohustavad tööandjaid tagama tööohutuse. Teatud ametites võivad töötada ainult inimesed, kes on oma tööülesannete täitmiseks piisavalt terved. Sellega on põhjendatud töövõime testimine.

Teatud ametites, näiteks transpordisektoris, raudteetranspordis, laevanduses, päästeteenistustes ja tuumaelektrijaamades on töötajad seadusega kohustatud läbima regulaarseid tervisekontrolle, räägib Lindblom.

Näiteks kontrollitakse kutseliste autojuhtide nägemist, vererõhku, veresuhkru taset ja ka alkoholi tarbimist, sest need terviseprobleemid peavad ohutuse tagamiseks korras olema.

Mõned tervisekontrollid on põhimõtteliselt vabatahtlikud, kuid mõnel töökohal võivad need olla kohustuslikud.

Kohustuslikud kontrollid on nn kokkupuutepõhised tervisekontrollid, mida tehakse töötajatele, kes teevad töid, mille käigus võivad nad kokku puutuda näiteks tervist kahjustavate kemikaalidega. Samuti on kontrolle, mida tehakse töö tervisenõuete tõttu.

Töötaja on kohustatud osalema nendes töötervishoiuasutuse määratud tervisekontrollides. Tööandja saab töötajalt nõuda ka töövõime hindamist ja töötaja saab taotleda enda töövõime hindamist.

Sel juhul määrab töötervishoiuasutus kontrolli sisu, lähtudes töö riskidest ja nõuetest. Tööandja saab nendest kontrollidest samuti ainult töövõime hinnangu, mitte meditsiinilisi andmeid.

Lindblom rõhutab, et tööandja ei saa kunagi otse tellida konkreetset laboritesti, näiteks PEth alkoholitesti, vaid see on alati tervishoiuasutuse tehtud hinnang.

Töötervishoiuarst Heta Lindblom rõhutab, et individuaalseid laboritulemusi – olgu see siis veresuhkru või PETh-testi puhul – ei jagata kunagi tööandjaga.

Kui seda on kusagil tehtud, on see reeglite vastane ja vale. Tervishoidu seob absoluutne konfidentsiaalsus- ja privaatsuskohustus, sõnab ta.

Testi tulemusi kasutatakse töövõime hindamiseks ning vajadusel saab koostada sobivusteate, milles märgitakse, kas inimene sobib oma tööle, sobib piirangutega või ei sobi terviseseisundi tõttu.

Kuid selline teade ei põhine kunagi ühel visiidil ega ühel väärtusel, vaid alati jälgimisel. Eesmärk on alati töövõime toetamine, ütleb Lindblom.

Kas tööandjal on õigus teada meelelahutusliku alkoholi tarvitamise kohta?

Heta Lindblom selgitab, et aeg-ajalt pidutsemine ei mõjuta PEth väärtust. Testi tulemust mõjutab pikaajaline, korduv ja tugev tarvitamine.

Kui väärtus on kõrge ja ei normaliseeru, on sageli tegemist suurenenud tolerantsi ja riskantse tarvitamisega, mida inimene ise enam ei pruugi märgata. Sellisel juhul on töötervishoiu eesmärk aidata inimesel oma tarvitamist vähendada ja töövõimet taastada, ütleb Lindblom.

Kui inimene ei suuda oma alkoholi tarbimist vähendada ja tegemist on ohutuse seisukohast kriitilise tööga, näiteks piloodi või autojuhina, saab aine kuritarvitamise rehabilitatsiooni perioodiks välja kirjutada haiguslehe. Sellisel juhul saab tööandjat võimaliku aine kuritarvitamise diagnoosi kohta teavitada haiguslehe kaudu, kuid muul juhul ei saa tööandja PEth väärtustest teada.

Lindblom ütleb, et vastutusrikastel ametikohtadel on töövõime eest hoolitsemine nii töötaja kui ka tööandja kohustus – sealhulgas ka vabal ajal.

Kedagi ei huvita, mida sa oma vabal ajal teed, aga tavapäraseid ravimeid, näiteks vererõhuravimeid, tuleb regulaarselt tarvitada ja näiteks uneapnoeaparaati tuleb vabal ajal kasutada ning töövõime säilitamiseks tuleb kontrollida ka ainete tarvitamist.

Tema sõnul on avalik arutelu olnud tarbetult vastandlik.

See pole mingi salateadus. Kõik töötervishoiu toimimismudelid on töökohaga koos kokku lepitud ja nende sisu on töötajatele kättesaadav, sõnab ta.