Eilsel esmaspäevasel 16. juuni õhtusöögil toimunud G7 juhtide arutelu ei aidanud USA presidenti Donald Trumpi veenda Venemaa-vastaste sanktsioonide karmistamises, väidavad asjaga kursis olevad isikud.

Trump on kutsunud Vladimir Putinit üles Ukraina sõjas vaherahuga nõustuma, kuid ta on uutele Venemaa-vastastele sanktsioonidele vastu seisnud, hoolimata korduvatest ähvardustest neid veelgi karmistada. Esmaspäeval ärritas ta liitlasi veelgi, öeldes, et sanktsioonid on maksnud USA-le juba liiga palju raha. Anonüümsust palunud allikate sõnul kordas ta õhtusöögil paljusid samu vastuväiteid, vahendab Bloomberg.

Sellegipoolest peaks Kanada peaminister Mark Carney avaldatavas esimehe avalduses öeldama, et G7 toetab USA juhitud rahupüüdlusi, et Ukraina on näidanud, et on vaherahuks valmis, samas kui Venemaa mitte, ning et Kiievi liitlased peavad jätkama Moskvale sanktsioonide kaudu surve avaldamist.

Euroopa Liit pakkus tippkohtumise eelõhtul välja 18. sanktsioonide paketi, samas kui Ühendkuningriik teatas teisipäeval uutest piirangutest, mis on suunatud Venemaa energia- ja finantssektorile. Mõlemad on surunud peale ka G7 hinnalage Venemaa naftale, millele USA on seni vastu seisnud.

Arutelud ja meetmed toimuvad ajal, mil Venemaa pommitab Ukrainat ühe intensiivseima pommitamiskampaaniaga pärast sõja algust, mis ei anna märke sellest, et Venemaa suhtub sõja lõpetamisse tõsiselt.

Vene õhurünnakutes hukkus Kiievis öösel vähemalt 14 inimest. President Volodõmõr Zelenski kirjeldas rünnakut kui „üht kohutavamat”, kuna mitut asukohta Ukraina pealinnas tabasid droonid ja raketid või rusud.

Otserünnak üheksakorruselisele kortermajale põhjustas terve hooneosa kokkuvarisemise ja rusude hulgast ellujäänute otsimine on käimas, ütles Ukraina president sotsiaalmeedias avaldatud postituses. Ta ütles, et pole selge, kui paljud on lõksus, kuna hooned on linnas kahjustada saanud.

„Sellised rünnakud on puhas terrorism,” märkis Zelenski sotsiaalmeedias pärast G7 kohtumisele Kanadasse saabumist. „Ja kogu maailm, Ameerika Ühendriigid ja Euroopa peavad lõpuks reageerima, nagu tsiviliseeritud ühiskond reageerib terroristidele.”

Ukraina president pidi Trumpiga kohtuma täna teisipäeval, kuid see kohtumine jäi ära pärast seda, kui USA president naasis ennetähtaegselt Washingtoni, öeldes, et tal on vaja tegeleda Lähis-Ida kriisiga.

Euroopa riigid on üha ebakindlamad, kas nad saavad usaldada Trumpi sõnapidamist ja võidavad aega. Nad jätkavad presidendiga suhtlemist ja ei taha teda vihastada, kuid samal ajal püüavad nad tugevdada julgeolekualaseid sidemeid sarnaselt mõtlevate liitlastega ja nuputavad, kuidas aidata Ukraina positsiooni, kuna USA isu abistamiseks väheneb.