Esmalt oli maailma kuulsaim hamburgerikett. Siis tuli sõda ja hamburgerikett müüs oma Venemaa tegevuse ettevõtja Aleksandr Govorile.

Sündis vene McDonald’s ehk Vkusno – i totška (Maitsev – ja punkt).

Kui McDonald’s ja paljud teised Lääne ettevõtted lahkusid pärast seda, kui Venemaa alustas 2022. aastal Ukrainas suurt pealetungi, oli see Vene ettevõtjate jaoks nagu loteriivõit, vahendab Yle.

Mitmed Venemaa ettevõtjad said vapustavalt rikkaks, ostes naeruväärse hinnaga ära Lääne ettevõtete kasumlikud Venemaa tegevused.

Sündis uus ärieliit.

Nüüd propageerib see jõuliselt, et Lääne ettevõtted ei siseneks enam kunagi Venemaale.

Kui McDonald’s otsustas 2022. aastal Venemaalt lahkuda, müüs ettevõte oma 847 restorani ärimees Aleksandr Govorile.

Tehingu hinda ei ole avalikustatud, kuid enne sõda oli McDonald’si Venemaa tegevuse väärtus teadaolevalt 80 miljardit rubla ehk üle 800 miljoni euro.

Govor ütles 2022. aastal Venemaa meedia andmetel, et Ameerika ettevõte müüs talle oma Venemaa restoranid sümboolse hinna eest.

McDonald’s tehinguid ei kommenteerinud, kuid 2022. aasta finantsaruanded näitavad, et ettevõte registreeris oma Venemaa äri müügiga seoses 1,2 miljardi dollari suuruse kahjumi.

Seega ostis Govor tõenäoliselt olemasoleva ettevõtte soodushinnaga.

Lisaks hamburgeriketi ostis Govor ka Soome ettevõtete Havi ja Huhtamäki Venemaa tegevuse.

Enne sõda varustas Soome ettevõte Huhtamäki Venemaa McDonald’si restorane ja teisi Venemaal tegutsevaid kiirtoidukette muu hulgas pakenditega.

Govor omandas Huhtamäki Venemaa tegevuse 151 miljoni euro eest ja Govori omandatud üksused jätkavad oma tegevust nagu varem.

Enne sõda oli Havil Venemaal vähemalt 14 logistikakeskust. Nüüd kuuluvad need Govorile ja on ümber nimetatud Logistika – i totškaks.

Vene Forbes hindab, et Govor ostis 2022. aastal ettevõtte, mille kasum oli 2021. aastal vähemalt 30 miljardit rubla ehk üle 300 miljoni euro.

Kasum on summa, mis ettevõttel müügitulust järele jääb pärast muuhulgas toodete või teenuste ostmise ja tootmise kulude mahaarvamist.

Seega ostis Govor ühe Venemaal tegutsevatest lääneriikide ettevõtetest, mis on kõige tulusam.

Govori enda kohta on vähe teada.

Teadaolevalt töötas ta söetööstuses ja McDonald’si frantsiisipartnerina Siberis.

Aaastal 2013 hinnati ärimehe vara suuruseks kuus miljardit rubla ehk umbes 60 miljonit eurot.

McDonald’si tehingutega on tema vara tõenäoliselt oluliselt suurem, kuna kiirtoiduketi kasumlikkus pole viimastel aastatel oluliselt muutunud.

Govori varade kohta värsket infot pole, kuid on teada, et Govor ei pääse Venemaa rikkaimate inimeste nimekirja.

Nimekirja pääseb, kui teie vara ületab miljardit eurot. Govorit nimekirjas pole.

Govorit ei saa nimetada ka oligarhiks. Teadaolevalt ei oma ta Kremlis ulatuslikku poliitilist mõjuvõimu.

Sellegipoolest sattus Govorile kuuluv Vkusno – i totška Venemaa presidendi Vladimir Putini kaitse alla.

USA president Donald Trump on korduvalt öelnud, et Venemaa-vastased sanktsioonid jäävad kehtima kuni Ukrainaga rahulepingu sõlmimiseni.

Sellegipoolest on Trumpi administratsiooni esindajad korduvalt arutanud majanduskoostööd Kremliga.

Arutelud on toimunud vähemalt kohtumistel Saudi Araabias, Istanbulis ja Moskvas ning neil on osalenud välisminister Marco Rubio ning Trumpi erisaadikud Steve Witkoff ja Keith Kellogg.

USA ja Venemaa suhete soojenedes käskis Putin ametnikel isegi töötada välja mehhanismi välismaiste ettevõtete Venemaale naasmiseks.

Märtsis teatas Venemaa riigimeedia, et Ameerika ettevõtted Pepsico, Coca-Cola, Apple, Microsoft, Cisco, Johnson & Johnson, Nike, Starbucks ja McDonald’s naasevad Venemaale, võib-olla aasta lõpuks.

Juunis teatas Financial Times, et Vkusno – i totška tegevjuht Oleg Parojev palus Putinil isiklikult tagada, et McDonald’s ei saaks oma tagasiostuõigust kasutades Venemaale naasta.

Tagasiostuõigus lisati paljudesse Vene ärimeeste ja Lääne ettevõtete vahelistesse tehingutesse 2022. aastal.

See oli omamoodi tagatis, mis julgustas Lääne ettevõtteid oma ettevõtteid soodsa hinnaga müüma ja kinnitas ettevõtetele, et nad saavad pärast sõda oma ettevõtted Venemaal tagasi osta.

Parojev ütles Putinile, et ta kardab, et McDonald’s teatab peagi tagasiostuõiguse kasutamisest.

Kui see peaks juhtuma, oleks kiirtoiduketi praegune omanik Govor kohustatud äri McDonald’sile tagasi müüma vastavalt lepingu tingimustele.

Parojev ütles Putinile, et Govori kallid IT-investeeringud restoraniärisse lähevad otse ameeriklaste kätte.

Tegelikult kaotaks Govor oma rahalise hüve. Parojev esitles asja Putinile aga nii, nagu oleks tegemist Venemaa julgeoleku küsimusega.

Putin lubas Vkusno – i totška keti juhtkonnale, et toetab ettevõtet.

Vanasõna: vaprad võlgu ei maksa, kehtib ka antud juhul, ütles Putin kohtumisel, väidavad anonüümsed allikad.

Seetõttu vihjas Putin restorani juhtkonnale, et müügilepingus kokkulepitud tingimusi ei pea järgima.

Umbes samal ajal, kui Putin ja Parojev kohtusid, esitati Venemaa duumas aktsiate tagasiostuõiguse seaduseelnõu.

FT andmetel lobistas Vkusno – i totška tugevalt seaduse edasiliikumise nimel ning Venemaa parlamendiliikmed muutsid seadust selle koostamise käigus.

Näiteks põimiti aktsiate tagasiostuõiguse seadus sisse teise seadusesse, mis algselt käsitles hoopis teistsugust teemat.

Esialgne seaduseelnõu pakkus välja piirangud aktsionäride koosolekute veebis pidamisele ja see esitati duumasse esimesele lugemisele 2024. aastal.

Mais läks seadus justkui eikusagilt teisele lugemisele.

Seaduse tekst oli aga muutunud. Nüüd oli juttu välismaalaste lunastusõiguse piiramisest.

Venemaal on tavaline, et saadikud lisavad pärast esimest lugemist seaduseelnõudesse sätteid, mis ei ole algse tekstiga seotud.

Tavaliselt tehakse seda riigiduumas seaduste puhul, mis piiravad kodanikuvabadusi või mis peaksid kiiresti jõustuma.

Lunastusõiguse seaduseelnõu läbis teise lugemise 21. mail. Seaduse sõnastus näib olevat koostatud Vkusno – i totška huve silmas pidades. Selle keskmes on säte, mis annab Govorile ja teistele Lääne ettevõtetes varanduse teeninud ärimeestele sisuliselt võimaluse keelduda lunastusõiguse järgimisest, kui on täidetud viis tingimust.

Tagasiostuõigust ei pea järgima, kui:

• Üksus on seotud riigiga, mis on liigitatud Venemaa suhtes ebasõbralikuks riigiks.
• Üksus müüs oma ettevõtte ajavahemikus 24. veebruar 2022 kuni 1. märts 2025.
• Äri müüdi hinnaga, mis oli oluliselt madalam turuväärtusest, ja tagasiostuõigus kehtib vähemalt kolm aastat alates tehingu kuupäevast.
• Ettevõtte müügist on möödunud vähemalt kaks aastat.
• Uus Venemaa omanik on täitnud oma kohustused töötajate ja võlausaldajate ees.

Kolmas lugemine pidi toimuma samal päeval, kui Putin ja Parojev kohtusid, 26. mail. Mingil põhjusel lükati lugemine edasi.

Kolmas lugemine on aga vaid sümboolne. Seadus on praktiliselt juba otsustatud ja vajab vaid presidendi pitserit.

Majandusväljaanne RBK teatas mai lõpus, et seaduse kolmas ja viimane lugemine toimub duumas juuni keskpaigas.

Juuni lõpuks pole seadusest midagi kuulda olnud.

Siiski on selge, et kui uus seadus ametlikult jõustub, muutuvad Lääne ettevõtete võimalused oma äri Venemaal tagasi osta peaaegu olematuks.