Soomes tarvitatakse narkootikume rohkem kui kunagi varem. Seda võib järeldada Soome terviseameti reoveeuuringu tulemustest.

Uuringus mõõdetakse reovees näiteks amfetamiini, kokaiini ja ecstasy kasutamist. Kuigi numbrid on linnati erinevad, on üldpilt selge: uimasteid kasutatakse rohkem kui kunagi varem mõõtmise ajaloos, vahendab MTV.

Arvestades uimastitarbimise suurenevat levimust pikemas perspektiivis, võib arvata, et Soomes pole narkootikume ilmselt kunagi nii palju kasutatud kui praegu.

Reoveeuuringute ulatus hõlmab 60 protsenti Soome elanikkonnast ja riigi suurimaid linnu. Kuna uimastitarbimine on koondunud linnadesse, hõlmab mõõtmine tegelikult suuremat osa uimasteid tarvitavast elanikkonnast.

Narkootikumide tarvitamist on reovee põhjal uuritud alates 2012. aastast. Statistika näitab, et linnapiirkondades on uimastitarbimine mitmekordistunud.

Terviseamet võrdles narkoainete jääke piirkonnas, kuhu kuuluvad Helsingi, Espoo, Lahti, Lappeenranta, Tampere, Jyväskylä, Kuopio, Oulu ja Rovaniemi ning nende lähipiirkonnad. Nende piirkondade reovesi sisaldab umbes 40 protsendi elanikkonna narkoainete jääke.

Amfetamiini, metamfetamiini, kokaiini ja ecstasy toimeaine MDMA tarbimine on nende linnade kogupiirkonnas alates uuringu algusest kasvanud ligikaudu neli korda. Kui 2012. aastal kasutati nendes piirkondades neid aineid kokku veidi alla 250 kilogrammi, siis 2024. aastal oli see näitaja juba 1000 kilogrammi lähedal. Seetõttu võib öelda, et uimastite tarbimine on mitmekordistunud.

Siiski on piirkondade erinevused ainete  osas märkimisväärsed. Reoveeuuringu tulemused näitavad, et näiteks kokaiini kasutatakse kogu riigis ajalooliselt kõrgel tasemel. Kuigi selle kasutamine on endiselt tugevalt koondunud Helsingi piirkonda, on selle kasutamine üha nähtavam ka mujal Soomes.

Näiteks amfetamiiniga on olukord ebaühtlasem. See on endiselt riigis kõige laialdasemalt kasutatav stimulant ja mõnes linnas on selle tarbimine rekordtasemel. Seevastu Helsingis on amfetamiini tarbimine langenud alla keskmise, mis võib olla seletatav alfa-PVP järsult suurenenud kasutamisega.

Tulemuste põhjal asendab alfa-PVP osaliselt amfetamiini, kuna kui amfetamiini tarbimine väheneb, siis alfa-PVP kasutamine suureneb. Seda järeldust toetavad ka terviseameti süstitavate narkainete jääkide uuringu tulemused.

Teadaolevalt on kasutatud alfa-PVP doosid oluliselt väiksemad kui amfetamiini omad, seega kuigi selle kõver on statistilistel graafikutel amfetamiiniga võrreldes madal, võivad kasutatud kogused olla graafikul kujutatust oluliselt suuremad.

Uuring ei hõlma näiteks kanepit, Subutexi toimeainet buprenorfiini ja erinevaid rahusteid, mida narkootikumidena kasutatakse suhteliselt sageli. Terviseameti hinnangul kaasnevad nende mõõtmisega teatud probleemid.

Terviseamet hindab, et tõenäoliselt ei toimu ka nende ainete tarbimises vähemalt olulist vähenemist.

„Pole põhjust eeldada, et trendid nendes valdkondades oleksid väga erinevad nende ainete omast, mis on uurimise all,” märkis terviseameti juhtivekspert Teemu Gunnar.

Narkootikumide tarvitamise levimust mõõdetakse ka muude meetoditega, sh küsitlustega. Gunnari hinnangul annavad küsitlused kanepitarbimise levimuse kohta suhteliselt häid tulemusi võrreldes nn kangemate narkootikumidega.