Ameerika Ühendriikide armee alustab kõige suuremat ümberkujundust pärast külma sõda, investeerides järgmise viie aasta jooksul 36 miljardit dollarit droonide kasutamise laiendamiseks ja relvasüsteemide täielikuks moderniseerimiseks, selgub Wall Street Journali raportist.

Pentagon on kahe viimase administratsiooni jooksul väljendanud muret sõjaväe olukorra pärast Hiinaga seoses, kusjuures ametnikud ja juhtkond on korduvalt nimetanud Hiinat USA sõjaväele väljakutseks. See tähendab, et nad näevad Hiinat kui pikaajalist ohtu USA mõjule ja võimule.

Nende aastate jooksul on eksperdid ja juhtkond tõstnud esile erinevaid täiustamist vajavaid valdkondi, nagu hüperhelirelvad ja laevaehitus.

USA armee püüab asendada aegunud relvad ja süsteemid tehnoloogiatega, mis peegeldavad tänapäevase sõjapidamise tegelikkust, mida mõjutavad Ukraina sõjast saadud õppetunnid.

Suur ümberkujundus on osa president Donald Trumpi jõupingutustest astuda vastu Hiina agressiivsele sõjaväele. USA kaitseminister Pete Hegseth kirjutas kolmapäeval alla märgukirjale, mis kohustab Pentagoni „looma tõhusamat ja surmavamat jõudu”, „loovutades aegunud, üleliigsed ja ebatõhusad programmid, samuti restruktureerides peakorterid ja hankimissüsteemid”.

„Samal ajal peab armee seadma prioriteediks investeeringud vastavalt administratsiooni strateegiale, tagades, et olemasolevad ressursid seatakse prioriteediks kaugmaa täppisrelvade, õhu- ja raketitõrje, sealhulgas Ameerika Kuldse kupli kaudu, küber-, elektroonilise sõjapidamise ja kosmosevastase võitluse võimekuse parandamisega,” kirjutas Hegseth oma memos.

Üks suurimaid muudatusi, millega väed tegelevad, on varustada iga oma 10 tegevteenistuses olev lahingudiviis ligikaudu 1000 drooniga, millele Ukraina on Venemaa sissetungi ajal tugevalt toetunud. Nii Venemaa kui ka Ukraina on paigutanud lahinguväljale mehitamata sõidukeid ja üksusi, sealhulgas robotkoeri, mida Kiiev saab kasutada tugevdatud järelevalveks ja transpordiks.

Plaani oli välja töötatud üle aasta ja see hõlmab ulatuslikke katsetuste ja väljaõppe keskusi nagu Grafenwöhri väljaõppepiirkond Baieris, ja ka muud USA rajatised.

USA armee viimane suurem kapitaalremont toimus 1970. aastate lõpus ja 1980. aastate keskel, kui võeti kasutusele relvasüsteemid „Big Five”: tank M1 Abrams, lahingumasin M2/M3 Bradley, ründehelikopter AH-64 Apache, mitmeotstarbeline kopter UH-60 Black Hawk ja õhutõrjesüsteem Patriot.

USA kaitseminister Pete Hegseth kirjutas oma memos: „President andis meile selge missiooni: saavutada rahu läbi tugevuse. Selle saavutamiseks peab Ameerika Ühendriikide armee seadma esikohale meie kodumaa kaitsmise ja Hiina heidutamise India Vaikse ookeani piirkonnas. Sõja ärahoidmine ja vajadusel ka võitmine kiiresti areneval lahinguväljal nõuab vaimselt ja füüsiliselt treenitud, tugevalt treenitud sõdureid koos parima saadaoleva tehnoloogiaga.”