Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles, et Hiina on lõpetanud droonide müügi Kiievile ja teistele Euroopa riikidele, jätkates samal ajal tarneid Venemaale.

„Hiina Mavic on avatud venelastele, kuid suletud ukrainlastele,” ütles Zelenski teisipäeval ajakirjanikele, vahendab Bloomberg.

„Venemaa territooriumil on tootmisliinid, kus on Hiina esindajad,” lisas ta.

Mavic on populaarne tsiviilotstarbeline kvadrokopter, mida tavaliselt kasutatakse aerofotograafiaks ja mida saab kohandada lõhkeainete kandmiseks. Lahinguväljal saab Mavicit kasutada nii jälgimiseks kui ka vaenlase sihtmärkide ründamiseks.

Droonid on muutunud Ukraina sõja keskseks osaks, kujundades dramaatiliselt ümber taktika, mida mõlemad pooled rindel kasutavad, kuna nad suudavad piirata rünnakumanöövreid. Neid on üha enam kasutatud ka kauglöökide jaoks kaugel rindejoonest eemal.

Euroopa ametnik ütles, et Zelenski sõnavõtud ühtivad nende endi hinnangutega. Ametnik ütles, et Hiina näib olevat piiranud ka mõnede droonikomponentide, näiteks mootorites kasutatavate magnetite tarneid Lääne ostjatele, samal ajal suurendades tarneid Venemaale.

„Kui keegi küsib, kas Hiina aitab Venemaad, kuidas me neid samme hindame?” ütles Zelenski.

Hiina tootjad hakkasid piirama põhikomponentide müüki USA-sse ja Euroopasse, millest Bloomberg teatas eelmise aasta lõpus. Lääne ametnike arvates oli see eelmäng laiematele ekspordipiirangutele.

Peking on korduvalt öelnud, et kontrollib nn kahesuguse kasutusega kaupade, näiteks sõjalistel eesmärkidel kasutatavate droonide eksporti. „Hiina seisukoht Ukraina küsimuses on olnud järjekindel ja selge: oleme pühendunud sõja peatamisele ja rahuläbirääkimiste edendamisele,” seisis välisministeeriumi avalduses, mis saadeti Bloomberg Newsile. „Hiina ei ole kunagi andnud ühelegi poolele surmavaid relvi ja kontrollib rangelt kahesuguse kasutusega esemeid. Hiina on kindlalt vastu alusetutele süüdistustele ja poliitilistele manipulatsioonidele.”

Bloomberg teatas eelmisel suvel, et Hiina ja Venemaa ettevõtted tegid ründedroonide väljatöötamisel koostööd.

USA ja Euroopa Liit on sellest ajast alates karistanud mitut Hiina ettevõtet Moskva droonide tootmise toetamise ja kriitiliste komponentide tarnimise eest, sealhulgas osana hiljutisest meetmetepaketist, mille Brüssel selle kuu alguses vastu võttis.

Kuigi vahe on eelmisest aastast oluliselt vähenenud, ületab Venemaa endiselt suurtükimürskude osas Ukrainat. Kiiev on lootnud lahingdroonidele, et kompenseerida puudujääki selles, mis on üldiselt muutunud kurnamissõjaks.

Märtsis käivitas Ukraina niinimetatud drooniliini projekti, mis näeb ette rindejoonel kuni 15 kilomeetri pikkuse surmatsooni loomist, et piirata Kremli vägede manöövreid ja pakkuda oma jalaväele õhutoetust.

Zelenski ütles, et Kiiev on palunud liitlastelt abi oma droonitootmise rahastamisel, kuna ta soovib valmistada 300–500 ühikut iga 24 tunni järel.

„Tootmisvõimsuses pole probleemi,” ütles Ukraina president. „Küsimus on rahastamises.”