Ukraina territoorium on viimastel öödel olnud massiliste rünnakute sihtmärgiks. Kiievis hakkab nende pommirünnakute vastu võitlemiseks laskemoon otsa saama.

Ida-Ukrainas Pavlohradi elanikke äratas esmalt õhutõrjetuli. Öö vastu 22. maid tõotas tulla pikk ja raske. Meeletud rakettide sülemid segunesid järk-järgult Venemaa kaugmaa Shahedi droonide mootoritega, lähenedes või sukeldes ootamatult oma sihtmärkidele kohutava kiirusega, vahendab Le Monde.

Selle Vovtša jõe äärse 100 000 elanikuga linna inimesed on eesliinil, sest droonid järgivad takistuste vältimiseks sageli vooluveekogusid. Kõlasid kõrvulukustavad plahvatused, mille põhjustasid šaheedide lõhkelaengud, mis tulistati alla lennu ajal või mis tabasid sihtmärki.

Pommitamine kestis kolmes laines paarkümmend minutit. Kokku kolmkümmend plahvatust, mis pani seinad ja aknad värisema. „Nad ärataksid surnud üles,” ohkab järgmisel hommikul Dnipro-Pokrovski maantee äärses motellis tugevalt varjus olev administraator. Päev varem oli ta oma klientidele sarkastiliselt „igavat ööd” soovinud.

Seoses rinde lähedusega – 100 kilomeetrit – ja logistilise tähtsusega Donbassi kaitsmisel on Pavlohrad sageli õhupommituste sihtmärgiks. Kuid peaaegu kõik Ukraina linnad on selle ohvrid. Kiievi, Odessa, Krivõi Rihi ja Dnipro elanikud kannatavad kõige enam unetuse all. Need linnad on suuremate õhurünnakute keskmes, mis on viimastel nädalatel intensiivistunud.

Ukraina õhujõudude andmetel on viimase 20 päeva jooksul välja lastud üle 2000 Shahedi drooni. Peaaegu igal õhtul purustatakse uus rekord. 24.-25. mai rünnakus tulistasid Vene sõjaväelased välja 300 kaugmaadrooni ja 69 raketti. Päev varem tuli 250 drooni ja 14 ballistilist raketti.

„Oleme tasapisi lähenemas hetkele, mil venelased saavad päevas välja lasta rohkem kui 1000 Shahedi drooni,” ennustab Ukraina silmapaistev ekspert ja õhuluure tugikeskuse juht Maria Berlinska. Põrgulik öine õhuballett tapab peaaegu iga päev tsiviilisikuid, kellel pole võimalust ega soovi jõuda õhutõrje varjendisse. Pühapäeval, 25. mail hukkus 12 inimest, sealhulgas kolm last.

Prantsusmaast poolteist korda suurema Ukraina territooriumi kaitsmine muutub järjest keerulisemaks. Kasvav mürskude arv, nende mitmekesisus (droonid, tiibraketid ja ballistilised raketid) ning nende marsruutide keerukus küllastavad Ukraina õhutõrje võimeid. Aastal 2024 õnnestus kahjusid vähendada, rakendades mitmekihilise süsteemi, mis ühendab endas arvukalt õhutõrjekahuritega varustatud kergeid mobiilseid üksusi, kesk- ja pikamaa õhutõrjerakettide patareisid, helikoptereid ja hävitajaid ning saatjate võrgustikku, mis tuvastab rakettide koordinaate. Aastal 2024 ületas hävitatud või eemale juhitud Shahedide määr sageli 90%. Praegu see enam nii ei ole, kus see määr langeb kohati 30%-ni.

„Trend on halb,” tunnistab Odessa piirkonna taevast kaitsva 23 liikurrühmast koosneva õhutõrjeüksuse ülema asetäitja Jakut. 44-aastane mees selgitab, et Shahedi droone on alates nende ilmumisest 2022. aasta sügisel täiustatud. „Alates jaanuarist on nende seadmed lennanud 2000–3000 meetri kõrgusel merepinnast, mitte 200 meetri kõrgusel nagu varem. Me ei pääse nendele oma kahuritega enam ligi. Kui nad ründavad sukeldudes kiirusega 500 kilomeetrit tunnis, on neid väga raske tabada,” räägib ta droonide kohta, mille algselt tarnis Moskvasse Teheran, aga mida toodetakse nüüd Venemaal Kaasani linna lähedal. Need kannavad kolm korda suuremat lasti (90 kilo), mis koosneb erinevat tüüpi lõhkeainetest (killud, kobarmoon, süüte- või termobaarilised).

Odessa geograafiline asukoht mere ääres kujutab endast lisapuudust, märgib Jakut: „Me ei saa paigutada antenne avamerele [Mustalt merelt tulevate šaheedide desorienteerimiseks] ja hävitajad ei suundu merele, kus nad on haavatavad Krimmis asuvate Vene raketipatareide poolt. Üks lahendus, mida kaalutakse, on tehisintellektiga juhitav rammiv droon, odav relv, mis on sihtmärgist 20–50 korda odavam.”

„Venelased teevad ka uuendusi ja neil on rohkem ressursse. Nad tulistasid just meie piirkonda viis uut tüüpi raketti, mida nad kutsuvad Banderoliks,” ütles 34-aastane Artjom, Lõuna-Ukrainasse paigutatud 30 sõdurist koosneva õhutõrjeraketipatarei komandör, uurides iga rünnaku tulemusi, otsides kaitses auke. Nad kasutavad oma droonide ja tiibrakettide programmeerimisel üha keerukamaid trajektoore. Kohati hajuvad nad mööda taevast laiali, siis koonduvad uuesti. Samuti kasutavad nad palju füüsilisi ja elektroonilisi lante. Mõte on meie laskemoon ammendada ja võimsust küllastada, sõnab ta.

Ameeriklaste rakettidega varustatud Norra süsteemi Nasams patarei ja ka Nõukogude Liidus toodetud S-300-dega relvastatud Artjomi üksus paigutab vaenlase eksitamiseks maapinnale ka arvukalt peibutusvahendeid. Kuid kasvavale väljakutsele vastamiseks „vajame palju rohkem pikamaasüsteeme, nagu [Ameerika] Patriot, [Saksa] Iris-T ja [Prantsuse-Itaalia] SAMP/T. Meil pole täna midagi, et Lõuna-Ukrainat ballistiliste rakettide eest kaitsta,” ütles ohvitser. Ajalehe Le Monde allika andmetel ei ole Ukrainal enam ainsatki SAMP/T raketti ja poolteist aastat pole saadud ainsatki raketti Crotale lähimaa õhutõrjesüsteemi jaoks.

„Võidu saavutavad kõige loovamad,” usub Ukraina õhuväejuhatuse pressiesindaja Juri Ihnat. Ta ütles Le Monde’ile, et droonioperaatorite üksus on juba alla tulistanud umbes sada Shahed-tüüpi drooni. Ta tunnistab ka, et mõned Shahedid on nüüd varustatud 16 segamisvastase mooduliga, mis muudab nende navigeerimise allasurumise palju keerulisemaks. See nõuab palju rohkem elektroonilist sõjavarustust.

Pressiesindaja tervitas tõsiasja, et tema riigile kingitud Lääne hävitajad F-16 ja Mirage 2000-5F suutsid 25. mail alla tulistada Vene droone ja rakette. Kuid sel õhtul välja lastud üheksast ballistilisest raketist ei suudetud hävitada ühtegi.

„Meil on rakettidest puudus,” kinnitab Juri Ihnat. Kiievi ümbruses on mitu Patrioti diviisi. Kuid nad ei suuda pakkuda 100% kaitset ballistiliste rakettide eest. Üks patarei katab vaid 25 kilomeetri raadiuse. Venelased on leidnud viise, kuidas sellest mööda hiilida: Iskander-raketid sooritavad viimases faasis kõrvale põikavaid manöövreid, nurjates Patrioti trajektooriarvutused. Lisaks võib Iskander visata peibutisi, mis suudavad Patrioti rakette petta.

Relvade ja taktika halastamatu viimistlemine toob kaasa haarava duelli mõõga ja kilbi vahel. Mõõgal on täna ilmselge eelis. Rünnatud Ukraina reageerib oma õhukampaania tugevdamisega Venemaa vastu, praeguse kiirusega üle 100 drooni öö kohta. Eskalatsioon tundub vääramatu.