Udu katab lopsakaid rohelisi heinamaid, mille äärtes on venitatud kolm rulli žiletiteravat okastraati. Siin saabki vaba maailm otsa: kaamerad jälgivad igal sammul mööda tara, mille taga kannab sinine silt eksimatut hoiatust: Stopp! Vene Föderatsiooni riigipiir! Juurdepääs keelatud!

See on punkt, mille kohta eksperdid ütlevad: kui Putin ründab NATO-t, on see siin. Leedut Poolaga ühendav Suwalki koridor on linnulennult vaid 65,4 kilomeetrit pikk. See eraldab idas Putini liitlast Valgevenet ja läänes Venemaa eksklaavi Kaliningradi, vahendab Bild.

„Suwalki lõhe ei ole lihtsalt geograafiline koridor, see on strateegiline kitsaskoht idatiival,” ütles Bundeswehri kõrgeim ülem kindralinspektor Carsten Breuer (60) Bildile. „Koridori kontroll on Baltikumi kaitse seisukohalt ülioluline. Meie otsustavus seda kindlustada saadab selge signaali igale potentsiaalsele agressorile.”

Hädaolukorras võib Putin rünnata NATO territooriumi kahelt poolt. 30-kilomeetrise laskekaugusega suurtükivägi võiks katta peaaegu kogu ala. Siis pääseks Suwalki koridoris lahti kogu põrgu: kui Vene vägedel õnnestuks ala vallutada, isoleeritaks Balti riigid liitlastest maismaa kaudu. Õudusunenäo stsenaarium.

Inimesed, kes koridoris elavad, on selle eksistentsiaalse ohuga üles kasvanud. Kas venelased tulevad? Millal nad ründavad? Mis meie kodust siis saab?

„Paljud inimesed ootavad siin halvimat,” ütleb kohalik müüja Neringa Bildile. Jungėnai külas töötab ta väikeses supermarketis. See on tema kodumaa, kust ta ei taha lahkuda. „Ma olen siin sündinud, nii et sa harjud tundega. Ma ei karda, aga Putin tuleb. Ma ei oota midagi vähemat.”

Kremli diktaatori kohta ütles Saksa kantsler Friedrich Merz (69) hiljuti ebatavaliselt selgelt: „Igaüks, kes tõsiselt usub, et Venemaa on rahul võiduga Ukraina üle või riigi osade annekteerimisega, see eksib.” Kantsler osales neljapäeval Vilniuses Saksa brigaadiga seotud hääletusel.

Lopsakad heinamaad ja kollased rapsipõllud ümbritsevad külasid nagu Jungėnai. Paljud lihtsad majad on maha jäetud ja lagunevad. Ja ometi on ala hindamatu väärtusega. NATO jaoks. Ja venelaste jaoks.

„Me ei ole kõige tugevam riik,” ütleb Neringa. „Seetõttu on meil hea meel, et saame Saksamaalt abi. Saksa sõdurid annavad meile turvatunde ja on siia oodatud. Meil ​​on hea meel, et Saksamaa on kohal.”

Vähem kui pooletunnise lennusõidu kaugusel treenivad Saksa relvajõud hädaolukordadeks. Õhus tiirlevad kopteriparved, taevast liuglevad hääletult sajad langevarjurid, Leedu maapiirkondades vuravad tankid. Aastaks 2027 peab siin alaliselt paiknema 5000 Saksa sõdurit.

Panevėzyse linna lähedal asuval vanal Nõukogude lennuväljal seisab Saksa lahingukopteri piloot (38) oma helikopteri „Tiger” ees valmis tegutsemiseks. Bild teab eliitsõduri tegelikku nime; turvakaalutlustel on selles tekstis mainitud ainult tema hüüdnime: G-LOC. Kui Putin ründab, oleks G-LOC esimene, kes tulistab Vene tanke. Ja on ise sihtmärgiks.

„Me kõik teame, et meid ootavad ees surm ja vigastused. Tõenäoliselt tabaks see mind esimesena,” ütleb Tigeri piloot Bildile otse. „Aga motivatsioon on hoopis teine, kui rääkida omaenda kodumaast, mis on ohus. Kaasan siia NATO territooriumi. Kodumaa ei alga Saksamaalt; kodumaa algab siit! Isegi kui see on lihtsalt väike linn, mis võetakse ära. Me ei saa seda taluda. See on nagu laste kasvatamine.”

Madalal lennates ründab maailma kõige manööverdusvõimelisem lahinguhelikopter rindel olevaid vaenlase tanke. „Me pääseme sinna, kuhu keegi teine ​​ei saa. Oleme tuletõrjeosakond, mis jõuab kiiresti kohale,” selgitab G-LOC. „Ja kui liidu juhtum tuleb, pole tagasiteed.”

Et seda ei juhtuks, soovib Leedu mineerida oma piirid Valgevene ja Kaliningradiga. Naaberriigid Poola, Eesti ja Läti on samuti teatanud, et astuvad välja jalaväemiine keelustavast Ottawa konventsioonist. Piiri äärde maetakse tankitõrjemiinid väärtusega 900 miljonit dollarit, et hädaolukorras Putini armee peatada. Heidutusvahendiks ei piisa enam kolmest rullist okastraadist.

Aeg hakkab otsa saama. Septembris kavatseb Venemaa Valgevene piiril toimuval õppusel „Zapad 25” treenida sõjaks NATO vastu.

Putini armee korraldas sarnase õppuse Lõuna-Valgevenes 2021. aasta lõpus. Varsti pärast seda tungis ta Ukrainasse. Tolleaegne manöövri nimi: „Zapad 21”.