Euroopa Komisjon laseb Ukraina erakorralisel juurdepääsul EL-i turule juunis aeguda, kinnitas põllumajandusvolinik Christophe Hansen eile teisipäeval 8. aprillil, välistades praeguse režiimi pikendamise, andes samas märku, et paljud olemasolevad kaubanduspiirangud jäävad tõenäoliselt kehtima.

Tollimaksude ja kvootide ajutine peatamine – seda nimetati autonoomseteks kaubandusmeetmeteks – anti pärast Venemaa 2022. aasta sissetungi ja see kord lõpeb 5. juunil. Viimaste kuude kõneluste keskmes on olnud varuplaan asendada meetmed uute piirangutega 2014. aasta EL-Ukraina vabakaubanduslepingu raames, vahendab Politico.

See samm tähistab poliitiliselt tundlikku sammu pärast enam kui aasta pikkust survet Euroopa Liidu põllumeeste ja valitsuste poolt – eriti Poola, Prantsusmaa, Ungari ja Slovakkia poolt. Sealsed ametnikud väidavad, et erakorralise kaubanduse liberaliseerimise tõttu on Ukraina odavamad tooted kohalikud turud üle ujutanud, kuigi kaubandusekspertide sõnul on andmed nüansirikkamad.

Praegused meetmed igal juhul kaovad,” ütles Hansen Euroopa Parlamendi põllumajanduskomisjoni liikmetele. „Ülemkogu on olnud väga selge, et pikendamise võimalust ei ole,” lisas ta, viidates EL-i liikmesriikide seisukohale.

Hansen lisas, et komisjon valmistab ette uut tariifikvootide süsteemi, kuid „mitte samal tasemel” kui tänane piiramatu juurdepääs. Siiski väitis ta, et tulemus oleks Ukrainale soodsam kui olemasoleva vabakaubanduslepingu sissetungieelsete tingimuste juurde naasmine.

Eelmisel, 2024. aastal kehtestas komisjon EL-i valitsuste (eesotsas Poola ja Prantsusmaa) survel kaitsepiirangud käputäie poliitiliselt tundlike Ukraina põllumajandusettevõtete ekspordile, sealhulgas suhkrule ja linnulihale, isegi kui laiem eriolukord jäi kehtima.

Enamik neist on osa umbes 30 Ukraina põllumajandus- ja toidutootest koosnevast rühmast, mille suhtes kehtivad EL-i ja Ukraina vahelise kaubanduslepingu alusel endiselt tariifikvoodid. Komisjon peab nüüd otsustama, millistele neist jääb ülempiir ja kas teisi tuleks veelgi liberaliseerida või uuesti piirata.

Ukraina ametnikud ja farmikontsernid on hoiatanud, et praeguste erakorraliste reeglite kehtivuse kaotamine ilma varuvariandita võib ekspordile minna maksma 3,3 miljardit eurot ja sisemajanduse koguprodukt väheneb 2,5 protsenti. Kiiev lootis, et Brüssel esitab enne kolmapäevast EL-Ukraina assotsiatsiooninõukogu kohtumist Brüsselis uue ettepaneku, kuid kuna aeg on otsa saanud, pole eelnõud ilmunud.

Hansen kohtub tema ajakavaga kursis olevate ametnike sõnul neljapäeval Ukraina põllumajandusministri Vitali Kovaliga, et arutada edasisi samme.

Mitteametlikud läbirääkimised jätkuvad, kuid ELi- ametnikud tunnistavad eraviisiliselt, et kokkuleppe lõpuleviimine enne juunikuu tähtaega võib osutuda keeruliseks. Brüssel nihutab fookuse kiiresti arenevale kaubanduskonfliktile Washingtoniga pärast seda, kui USA president Donald Trump teatas eelmisel nädalal uute tollide kehtestamisest, mis tabab enamikku maailmast, säästes samal ajal Venemaad.

Sisepoliitika peamistes EL-i riikides on samuti ägenenud.

Kuna Poola presidendivalimised on 18. mail – ja võimalik teine ​​voor vaid mõni päev enne juunikuist korralduse lõppu –, kõnnib Brüssel mööda nööri. Sellest, mis oleks pidanud olema tehniline kohandus, on saanud lakmuspaber EL-i võimele tasakaalustada sõjaaegne solidaarsus koduse poliitilise tegelikkusega.