Veel mõni aasta tagasi ei osanud ükski Euroopa armee valmistuda selleks, et 2025. aastal põhjustavad enamiku hukkunutest ja vigastatutest Venemaa ründesõjas Ukrainas lendavad mõnekilosed kopterid ehk droonid.

Nii on aga juhtunud. Keskmiselt 70 protsenti kõigist Ukrainas hukkunutest on praegu põhjustatud droonidest. Mõnes lahingus võib see näitaja tõusta isegi üle 80 protsendi, vahendab Ilta-Sanomat.

Ilta-Sanomat uuris, kui valmis on Soome ulatuslikuks droonisõjaks. Selgus, et kaitsevägi ajateenijaid droonidega tapmises ei koolita, samuti pole selge, kas Soome suudaks sõjaohu korral kiiresti hankida kümneid või sadu tuhandeid droone.

Kaitseväe väljaõppeülem brigaadikindral Manu Tuominen istub Helsingis Kaartinkaupunkis asuva kaitseväe peastaabi lõunarestorani kabinetis ja vaatab laual kaitseväe õppusel kasutatud FPV (First Person View) drooni.

Droonid on muutunud Ukraina sõja keskseks teemaks ja nähtus areneb väga kiiresti. Jälgime seda ja valmistume ka selle haldamiseks. „Võib öelda, et me valmistume selleks,” alustab Tuominen.

Kaitsevägi on droonide alal koolitanud ajateenijaid paar aastat.

Praegu keskendub väljaõpe näiteks jalaväeüksustes peamiselt olustikupildi omandamisele. See tähendab, et õhust on näha, kus asuvad vaenlase väed ja kaitsepositsioonid. Teave aitab tulejuhtimisel ka kaudtule suunamist.

Ukrainas tekitavad suure osa kahjudest nn enesetapudroonid, mis lendavad koos lõhkeainega näiteks läbi soomuki luugi või kaitsepositsioonile. Ohvreid põhjustavad ka droonidelt otse sõduritele visatud granaadid. Soomes ajateenijaid selleks välja ei õpetata.

Mõjuka mõttekoja European Council of Foreign Relations hinnangul on droonid sõjas pelgalt tarbekaup ning nende kasutamise loogika on viimasel ajal tunduvalt muutunud.

Kui Soome kaitsevägi koolitab Tuomineni sõnul ajateenijaid droone kasutama luureks ja tulejuhtimiseks, siis Ukrainas on droonid otsesed lahinguvahendid, mida kasutatakse vaenlasele kaotuste tekitamiseks.

Suur on ka muutus eesliinidel. Kui sõja alguses seisid eesliinil vastamisi lahingutankid ja otsetulerelvad, siis nüüd sõditakse droonide ja muude mehitamata õhusõidukitega.

Kas siis on põhjust droonidega tapmist harjutada?

Droonide mitmekülgne kasutamine on nähtus, milles ukrainlased on teistest ees. Ma ise näen, et see ei ole nii keeruline nähtus, et me ei saaks seda siin Soomes õppida.

Kas on võimalik, et seda saab õppida üsna lühikese aja jooksul?

Kaitsevägi on selle nähtuse üle kontrolli võtmas, kui nii võib öelda. Me valmistame kogu asja ette ja ma arvan, et ajateenija väljaõpe algab tõenäoliselt järgmisel aastal.

Tuomineni sõnul on kaitseväel praegu ladudes „veel tuhat” väljaõppeks sobivat FPV drooni, mida kasutatakse ajateenijate väljaõppel.

Tuomineni sõnul ei tasuks kaitseväe ladudesse droone massiliselt koguda, kuna nende tehnoloogia võib kiiresti vananeda.

Näiteks Ukrainas on viimastel aastatel näha järjest uusi arendusi, mis välja töötatud häiretele vastupidavamaks ja seejärel lendavaid koptereid häirida võimaldav tehnoloogia.

Võrdluseks, sõjast räsitud Ukraina on nüüd seadnud eesmärgiks toota oma relvajõududele üle viie miljoni drooni aastas.

Nii et halvimal võimalikul juhul peaksid droonid kuskilt ja kiiresti kättesaadavad olema. Aga kust?

Neid peab vist küsima sealt, kus nad on. Nii alustades poest, aga loomulikult ka erinevatelt tööstustarnijatelt. Miks mitte Ukrainast, kes ehitab aastas üle miljoni drooni? sõnab ta.

Tuomineni sõnul on kaitseväel mingisugune korraldus paigas. Selgusetuks jääb aga, kas kaitseväel õnnestuks vajaduse korral kiiresti hankida kuskilt kümneid tuhandeid droone.

Peame küsima erinevatelt äriringkondades osalejatelt, milline on tööstuse potentsiaal nende tootmiseks. Arvan, et saame need kuskilt hankida, ütleb Tuominen.

Kas kaitseväe-taoline julgeolekuorganisatsioon võib endale lubada mõelda, et „kuskilt me ​​need vast hangime”, kui need seadmed moodustavad praegu üle 70 protsendi kõigist Ukraina kahjudest?

Loomulikult anname hinnanguid sõjapidamise ja julgeolekuolukorra arengule ja kui on kiire, siis võib ka kiirustada. Nüüd pole sellist kiireloomulisust ja oste tuleks teha ettevaatlikult.

Kui droone laiemalt ostetakse, siis teeme ka piisavad tootmisreservid, et need kohe otsa ei saaks, vastab Tuominen.

Mitmed asjatundjad ütlevad, et droonid on lahinguväljal saavutanud isegi revolutsioonilise staatuse. See tähendab ka seda, et Soome ulatuslikud relvajõud peavad tulevikus droonipilootidesse rohkem investeerima.

Ukrainas on mitmesajast võitlejast koosneval kompaniil juba mitu droone lennutavat rühma. Kui Soome tahaks sama arvu piloote treenida oma sõjaaegse 280 000 sõduri suuruseni, peaks tulevikus olema vähemalt tuhandeid piloote.

See sõltub ajaraamist, sellest, kuidas piloote saab skaleerida ja millisel kiirusel. Ma näeksin, et pilootidest saab lähiaastatel vähemalt koolitusharu, sõnab ta.

„Selge on ka see, et kui meil on suur riik ja suur maa-ala, aga ka pikk piir, siis peame olema valmis operaatorite ja võimsuste olemasoluks kogu piiri ulatuses, kui vaja,” ütleb Tuominen.

Tuomineni sõnul võtab pilootide väljaõpe aega ja nüüd peab kaitsevägi arvestama, kui kiireloomuline on koolituse alustamine.

Kuidas vastate küsimusele, kui kiire meil asjaga on?

Ei ole tulekahju stiilis kiire, vastab Tuominen enesekindlalt.

Kui sõjaoht on ilmne, oleks droone kiiresti vaja. Kas need on riigis saadaval?

Kodumaine droonitööstus on praegu veel väike, kuid lähiaastatel on oodata kasvu.

Selle näiteks on Soome ettevõtte Summa Defense sel aastal rajatav droonitehas, mis peaks alustama tegevust enne aasta teist poolt.

Tehas toodab droone ja tarnib need Ukrainasse, EL-i regiooni ja NATO riikidesse, ütles Summa Defense’i tegevjuht Jussi Holopainen.

Tema sõnul kasvab droonide turg tulevikus oluliselt. Ettevõte on otsinud kogemusi ja teadmisi Ukrainast ning Lõuna-Soome rajatud tehases osalevad ka Ukraina partnerettevõtted.

Nüüd tuleb selles küsimuses tõesti midagi ette võtta, leiab ohvitseritaustaga parlamendi liige liige Jarno Limnell.

Kuigi Soomes on omajagu droonitööstust, väidavad mitmed Ilta-Sanomate poolt intervjueeritud asjaga kursis olevad inimesed, et Soome, nagu peaaegu kogu Euroopa, on Ukraina sarnaseks droonisõjaks valmistumisel selgelt maha jäänud.

Limnell on koos valdkonna esindajatega kirjutanud jaanuaris valmivat droonistrateegiat, mis keskendub droonitööstuse kasvatamisele Soomes.

Tema sõnul peaks Soome nüüd ärkama selle peale, et Venemaa ja tema liitlased nagu Hiina ja Iraan arendavad pidevalt oma droonivõimekust, samas kui Soomes on valdkonna võimekus veel piiratud ja kohati isegi kodukootud.

Droonitehnoloogia, droonide võimalused ja nende tootmine arenevad Venemaal väga kiiresti. Nii et vastane, kelle vastu me neid droone arendame, sõdib praegu Ukrainas, nendib Limnell.

Endine ohvitser ja Aalto ülikooli küberjulgeoleku professor Limnell ütleb, et teda üllatas droonide domineerimine Ukraina lahinguväljal.

Tema sõnul võivad kahjunumbrid, mis praegu on keskmiselt 70 protsenti, tehnoloogia arenedes kasvada.

Nüüd hakkame üha rohkem rääkima drooniparvedest, sellistest korralikest relvasüsteemidest, kus neid võib ühes sülemis olla korraga 500 tükki.

Tehnoloogia on arenenud muuhulgas nii, et arenenumaid droone saab sihtmärgile saata kaugelt – Limnelli sõnul üle tuhande kilomeetri kaugusele.

Siis saame hästi mõelda Soome turvalisusele, sest droone saab juhtida päris mitmest kohast Soome. Ja kui need on varustatud ka tehisintellektiga, siis räägime sadadest drooniparvedest. Samuti peame sellest ohust teadlikud olema ja oma kaitsevõimet vastavalt sellele üles ehitama, ütleb Limnell.

Üks droonitehnoloogiaga seotud riske on Hiina, vooluringide, mikrokiipide ja juhtmete tootja ning Venemaa liitlane.

Suur osa näiteks Ukrainas kasutatavatest kommertsdroonidest on valmistatud Hiinas. Näiteks Ilta-Sanomate poolt hiljuti külastatud droonitehas tellib Hiinast märkimisväärsel hulgal osi.

Summa Defense’i tegevjuht Jussi Holopainen mõistab Hiinast sõltumise probleemi.

Jah, kõige parem oleks, kui saaksime tulevikus hankida Euroopast ka kaitsetööstuse komponente. Samuti püüame vähendada oma sõltuvust Hiinast ja ma näen seda sõltuvust ohuna, ütleb Holopainen.

Põhimõtteliselt ei takista miski Hiinal näiteks Euroopasse saadetavate osade kvaliteeti või töökindlust saboteerimast. Ühe Ukraina droonitehase esindaja ütles, et osade kvaliteediga on juba probleeme olnud.

Üldiselt tundub, et droonide tulek lahinguväljale on tulnud üllatusena kõigile Euroopa riikidele.

Sellele viitab ilmselt tõsiasi, et kaitsevägi alustas ajateenijate ulatuslikku väljaõpet droonilenduriteks alles pärast seda, kui Ukraina sõda oli kestnud juba kaks aastat.

Soome kaitsejõudude peastaabi väljaõppeülem Manu Tuominen tuletab aga meelde, et kui Soomet rünnataks, poleks olukord ilmtingimata võrreldav Ukraina omaga. Soome maastik ja tingimused erinevad tasase Ukraina omast. Soomel ja NATO-l on ka tugevad õhujõud.

Samas kinnitab Tuominen, et kaitseväel on „päris hea pilt sellest, mida on vaja droonivõimekuse arendamiseks”.

Treeningprogrammide koostamine ja koolitustaristu ehitamine, samuti droonide soetamine ning droonide ja õhuruumi ohutuks kasutamiseks juhiste koostamine võtab oma aja, lisab ta.