USA ei vajaks kuulujutte „surmalülitist”, et vaos hoida liitlasi, kes kasutavad hävitajat. Lennuki valmistamisel on USA osaliselt sõltuv ka Euroopast.

USA presidendi Donald Trumpi administratsioon on Atlandi-üleseid suhteid raputanud nagu keeristorm, pannes paljud Euroopa riigid muretsema oma sõltuvuse pärast USA-st kaitsehangete osas. Paljude teadvuses on tekkinud ohupilt, mille kohaselt Trump katkestab USA relvade toetamise neile riikidele, kellel on USA-ga on vaidlus või mis satuvad Venemaa surve alla, vahendab MTV.

USA-st pärit relvasüsteemidest sõltub kõige enam viienda põlvkonna mitmeotstarbeline hävitaja F-35, mis on soetatud ka Soome õhujõudude uueks selgrooks. Õhujõudude teatel tarnitakse esimesed hävitajad F-35 Soome 2026. aasta lõpus. Euroopas ostavad lennukeid peale Soome muu hulgas Suurbritannia, Itaalia, Taani, Norra ja Saksamaa.

F-35 sõltub otseselt USA tootja Lockheed Martini ja USA relvade toetusest. Hävitaja tõhus käitamine ja hooldus eeldab ka juurdepääsu USA-s arendatavale Alis/Odini andmesüsteemile ning regulaarseid tarkvara ja varustuse uuendusi.

Selliseid hävitajaid arendatakse pidevalt. Need arenevad aja jooksul uute värskenduste avaldamisel ning see hoiab neid vormis ja kaasaegsete sõjaliste operatsioonide jaoks võimekana, ütleb Soome välispoliitika instituudi (UPI) teadur Eoin McNamara.

Õhuvägi kinnitab, et Soomel on võime varustust iseseisvalt kasutada. Ameerika Ühendriikide praktilist rolli lennukite kasutamisel kommenteeritakse tagasihoidlikult. STT-le e-kirjaga õhuväest saadetud vastuses märgitakse, et iseseisval kasutamisel arvestatakse „lennukipargiga seotud F-35 kasutajaskonna operatiivjulgeoleku aspekte”.

Kaitseminister Antti Häkkänen ütles saates Sanna Ukkola Show, et Soomel ei ole kavatsust F-35 tehingust taganeda.

Sõltuvus liitlasriikidest on lennuki tootmisel vastastikune. Paljud F-35 osad on toodetud Euroopas ja eelkõige on Briti tööstuse roll märkimisväärne. Lockheed Martini alltöövõtja Briti firma BAE Systems prognoosib, et ehitab iga F-35 hävitaja välistest mootorikomponentidest 13-15 protsenti. Soomes osaleb Patria F-35 ülemaailmses tootmisahelas aastatel 2026–2040, mille kohta ettevõte ütleb, et hakkab tootma kere esiosa ja teliku luugi komplekte 400-le hävitajale F-35.

Trumpi tõstatatud hirmude taustal hakkasid avalikkuses levima spekulatsioonid, et F-35-l on nn „surmalüliti” ehk funktsioon, mille kaudu USA-l on võimalik kaugtõkestada välisriikide poolt ostetud F-35-de töötamist.

Mitme riigi kaitsejõud ja võimud on visalt need kuulujutud ümber lükanud. Soomes tegi seda oma eelmisel nädalal avaldatud ülevaates õhuväe ülem kindralmajor Timo Herranen.

Võin väita, et F-35-l pole „surmalülitit”. Oleme kolmkümmend aastat USA seadmetega usaldusväärselt opereerinud, kuigi Horneti omandamisega seoses esitati sarnaseid väiteid võimekuse halvamise võimaluse kohta.
UPI McNamara ei usu ka tegelikku surmalülitisse, kuid nagu mitmed eksperdid, nendib ka tema, et seda poleks vaja, kui USA tahaks oma partneritele F-35 kasutamist keeruliseks muuta.

Ma ei pea seda sellisena usutavaks, kuid Ukraina sõda on toonud avalikku arutelu, kui oluline on tehniline tugi selliste lennukite hooldamisel. McNamara ütleb, et suur osa F-35 tarvikutest, hooldusest ja teadmistest tuleb Ameerika Ühendriikidest.

Surmalüliti on liialdatud idee, mis hakkas siin elama omaette elu, kuid tehnilise oskusteabe osas on endiselt suur sõltuvus USA administratsiooni all olevast tootjast Lockheed Martin, lisab ta.

Usaldus USA relvade vastu on halvenenud näiteks Taanis, kus Trumpi administratsioon on tõstatanud diplomaatilise vaidluse Gröönimaa üle. Trump on mitu korda öelnud, et USA soovib, et Taanile kuuluv Gröönimaa oleks USA oma.

Taani parlamendi kaitsekomisjoni esimees Rasmus Jarlov ütles selle kuu alguses sotsiaalmeedias, et kahetseb avalikult, et riik valis uueks hävitajaks F-35.

Ma ei tea, kas F-35-l on surmalüliti või mitte. Muidugi ei saa me sõna sekka öelda, vastas Jarlov F-35 ametlikul sotsiaalmeedia kontol avaldatud väitele, milles Pentagon eitab surmalüliti olemasolu.

USA saab kindlasti lennukite töötamist takistada lihtsalt varuosade tarnimise peatamisega. — Kujutan kergesti ette olukorda, kus USA nõuab Taanilt Gröönimaad ja ähvardab meie relvad välja lülitada, jätkas Jarlov, süüdistades Ühendriike Venemaa toetamises.

Taani kaitseminister Troels Lund Poulsen jäi aga eelmisel nädalal oma kommentaarides riigi varasemale seisukohale. Ta ütles, et Taani on valmis ostma rohkem hävitajaid F-35.

„Me peame tugevdama oma hävitajate laevastikku ja on igati loogiline hankida rohkem hävitajaid F-35,” ütles Poulsen väljaandele Börsen.

„On täiesti ebareaalne arvata, et võiksime lõpetada koostöö Ameerika Ühendriikidega ja nende sõjavarustuse ostmise,” jätkas ta.

Sõjaväelennunduse ekspert Bill Sweetman rõhutas sotsiaalmeedias, et konflikti eelõhtul ja konflikti ajal on ülioluline, et F-35 „elektroonilist käsiraamatut” ehk MDF-i (Mission Data File) uuendataks pideva sisendiga.

Selleks on vaja kümneid töötajaid F-35 „klienditeeninduses” F-35 Partner Support Complex, mis tegutseb USA-s Floridas Eglini õhuväebaasis.

Üksuses on eraldi osakonnad, millest üks teenindab Austraaliat, Kanadat ja Suurbritanniat, teine ​​Norrat ja Itaaliat ning kolmas kõiki teisi partnerriike, kuhu arvatavasti kuulub ka Soome. Veebilehe andmetel töötab selles osakonnas 40 USA töötajat.

Eoin McNamara sõnul käitus Soome ettenägelikult, kui sidus F-35 tehingu raames Lockheed Martini Soome tööstusega. Tänu tehingule tekkis ameeriklastel tavapärasest relvakaubandusest sügavam side Soomega, mistõttu oleks raske riigi toetamisest täielikult taganeda.

Lockheed Martin ei tee lõppmängus poliitilisi otsuseid, kuid tema ja teised kaitsetööstusettevõtted on vabariiklaste parteis mõjukad ka muu hulgas kampaaniarahastuse kaudu.

Ma kujutan ette, et Lockheed Martin on praegu Trumpiga väga-väga rahulolematu, sest nädalatega on ta paljud potentsiaalsed kliendid Euroopas F-35 ostmise vastu pööranud. Nad teevad kindlasti lobitööd ja survestavad Trumpi ja vabariiklasi endist korda taastama, hindas McNamara.

Euroopas kaalub tehingut Portugal, kes soovib oma hävitajad F-16 välja vahetada. Riigi sõjaline juhtkond soovitas lennukeid F-35, kuid poliitilised otsustajad on olnud Trumpi tõttu valiku osas ebakindlad, teatas muuhulgas Politico. Näha on ka F-35 müügi tühistamist Kanadas, kuigi osade lennukite eest on juba makstud, teatab Kanada ringhäälingufirma CBC.

Trump on korduvalt rääkinud Kanada ühinemisest USA-ga. Eoin McNamara sõnul on USA vanad liitlased alles harjumas sellega, et USA on tulevikus konkurent.

Endiselt on raske ette kujutada, et USA-st saaks Euroopale sõjalises mõttes strateegiline konkurent, leiab teadur siiski.

Isegi kui F-35 osas valitseb ebakindlus, on olukord Euroopas võrreldes Venemaaga õhuvõimsuse osas praegu hea, ütleb McNamara.

Endiselt on põhiküsimuseks neljanda põlvkonna mitmeotstarbelised hävitajad ja isegi kui F-35-d arvestustest välja jätta, on Euroopa õhujõud palju-palju tugevamad kui Venemaa omad, ütleb McNamara.

Usaldust USA toetuse vastu nõrgendas ka president Trumpi kommentaar, et USA võib müüa välisriikidele oma hävitajate nõrgestatud versioone, sest „ükskord ei pruugi nad olla meie liitlased”, teatab Sky News.

Trumpi kommentaar pressikonverentsil oli seotud uue hävitajaga F-47, mille riik tellis Boeingult.

See on tõesti selline Ameerika kõigepealt jutt, kus öeldakse, et me jätame kõik head-paremad endale ja müüme teile kasutatud kaupa, mis meile ei sobi, aga teile peavad head olema. See on tõesti halb müügipakkumine, ütleb McNamara.

USA-s on uue F-47 vajadus praegusel hetkel juba kahtluse alla seatud, kuna F-35 on olnud šokeerivalt kallis ja probleemiderohke programm, mille hinnanguline eluiga on USA maksumaksjatele maksma läinud üle 2000 miljardi dollari.

Sellise hinnasildiga on F-35 selgelt kõigi aegade kalleim relvaprojekt. Kulud jagunevad aga enam kui poole sajandi peale, sest USA plaanib hävitajat kasutada veel 2080. aastate lõpuni.

Euroopa riikidel, välja arvatud Venemaa, ei ole kasutusel oma viienda põlvkonna hävitajaid. Soome hankel põhjendati F-35 valikut muuhulgas sellega, et Euroopa alternatiivid nagu Saab Gripen, Eurofighter Typhoon ja Dassault Rafale on uuendatud neljanda põlvkonna mudelid.

Peale USA on viienda põlvkonna hävitajaid tootnud vaid Venemaa ja Hiina. Neid arendatakse ka Lõuna-Koreas, Türgis ja Indias.

Eurooplaste jaoks on küsimus: kas neil on võime arendada lennukeid, hävitajaid ja relvajõude, mis on Ameerika Ühendriikidega konkurentsivõimelised? See on tuhande dollari küsimus, ütleb McNamara.

USA on Euroopast ees, sest on suurriigina panustanud oma sõjalise eelise säilitamiseks juba ammu tohutuid ressursse. F-35 projekt pandi algselt käima 1990. aastate lõpus.

Ameerika Ühendriigid mõtlevad sellele küsimusele pidevalt, samas kui Euroopas oleme hakanud EL-ist kui võimalikust sõjalisest jõust mõtlema alles viimase 10-15 aasta jooksul, ütleb McNamara.

Euroopa tööstus on nii killustunud erinevate riikide vahel, et McNamara sõnul on Euroopa ühisest kaitsetööstusest üldse rääkimine praegu „soovmõtlemine”. Euroopas on ühel kontinendil omavahel võistlemas mitte vähem kui kolm neljanda põlvkonna hävitajat.

Nende kolme riikliku projekti tõttu on Euroopa turg ülekoormatud, ütleb McNamara.

Kuigi eurooplastel pole viienda põlvkonna hävitajaid, kavandatakse tulevasi kuuenda põlvkonna hävitajaid juba ka Euroopas joonestuslaudadel. Potentsiaalne kuuenda põlvkonna hävitaja kavandatakse rahvusvaheliste ülemaailmsete lahingulennuprogrammide ja tulevaste lahingulennusüsteemide projektide raames.

Õhuvägi ei kommenteeri, milline võiks olla Soome ja Euroopa tulevik pärast F-35.

Küsimus ei ole õhuväe jaoks aktuaalne. Õhuvägi keskendub F-35 kasutuselevõtule. F-35 lennukiparki käitatakse järgmised 30 aastat, säilitades plaanipärane lahinguvõime. Tegevuskeskkonna ja tehnoloogia arengut jälgitakse aktiivselt, teatab õhuväe info.