Soomes Pyhäjoki vallas vankris maganud lapse surm võib nii mõneski inimeses tekitada hirmu, kas last on enam turvaline õue magama panna.

Soome Pediaatrite Liidu esinaine ja laste endokrinoloog Liisa Viikari rahustab hirme.

„Peab ütlema, et üldiselt on lapse vankrisse magama panemine siiski turvaline, pole vaja nägusid teha,” ütleb Viikari.

Õnnetuste uurimise keskus teatas teisipäeval, et aprillis Pyhäjoki lasteaias surnud laps suri uinaku ajal. Umbes kolm tundi pärast uinakule panemist leidis kasvataja lapse vankris elutuna.

Viikari rõhutab, et Pyhäjokis hukkunud lapse surma põhjus pole veel teada. Ta ei võta juhtumi kohta seisukohta, kuid kommenteerib asja üldiselt.

Kui alla 1-aastase lapse surmale isegi surma põhjuse uurimisel seletust ei leita, siis on tegemist hällisurma ehk seletamatu surmaga, täpsustab Viikari.

Tänapäeval on magava lapse surm üliharv. Kui 1990. aastatel teatati aastas umbes 40 hällisurma juhtumist, siis näiteks oli 2020. aastal kolm juhtumit. Juhiste muudatus on vähendanud surmajuhtumite arvu.

„Suurim muudatus, mis on juhtunud, on see, et varem soovitasime väikest beebit kõhuli magama panna. Arvati, et kõhu surumine vastu kindlat pinda aitab kõhuhädade vastu ja igasugune väljutamine voolab välja.”

Tänapäeval arvatakse, et selili magades kurku üles kerkiv väike tükk voolab raskusjõu toimel alla söögitorusse.

Imikud võivad muu hulgas surra ka südamega seotud põhjustel või siis, kui nende hingamisteed on blokeeritud. 2000. aastatest on teada ka juhtum, kus laps külmus suusareisil surnuks. Viikari sõnul selget külmapiiri õues magamiseks ei ole, küll aga mainitakse sageli -15 kraadi.

Umbes sada aastat tagasi soovitati Soomes lapsed õues magama panna, sest kodudes olid küttekolded sees. Lisaks tahmale ja suitsule halvendas õhukvaliteeti sigaretisuits.

„Täna on korterites siseõhk puhas ja tegelikult pole vaja lapsi välja magama panna. Soomes on aga uuringud näidanud, et lapsed magavad õues kauem ja paremini,” räägib Viikari.

Väikest last magama pannes tuleks erilist tähelepanu pöörata magamisasendile.

Kui laps ei saa veel ümber pöörata, on soovitatav panna ta selili magama. Nii väikese lapse jaoks peaks magamispind olema piisavalt kõva, et pisike liiga sügavale ei vajuks ja hingamisraskusi ei tekiks. Magamiskott on parem variant kui tekk, kuna see jääb peale ka siis, kui laps end keerab.

„Õues magades on oluline jälgida, et oleksite piisavalt riides. Pea ja käed peaksid jääma soojaks, kuid ei tohi higistada. Hea on meeles pidada vanarahva nippi kaela katsuda.”

Väike laps tuleks panna magama järelevalve all.

„Öösiti on soovitatav panna väike beebi magama vanemate magamistoas, omaette magamiskohas. Nii ei vaju laps vahedesse või teise inimese alla,” sõnab ta.

Üle 6 kuu vanune laps võib magada mis tahes asendis, kuidas ta soovib. Põhisoovitus on endiselt tugev madrats ja eraldi voodi.

Küll aga rõhutab Viikari, et vanemad peaksid saama magada, kartmata, et laps öösel sureb.

„Hällisurma kogenud peredel võib olla raske uskuda, et magama läinud laps ärkab hommikul üles ja kõik on korras. Kuid keegi ei saa lapse und igavesti jälgida,” sõnab ta.