Soomes jälgitakse huviga raudteede ehitamist Venemaal piiri ääres. Venemaa laiendab oma sõjaväebaase Soome piiri ääres. Sinna peaks järgmise paari aasta jooksul toodama lisaks kümneid tuhandeid sõdureid.

Asjast teatab Ameerika väljaanne Wall Street Journal, mille andmetel tunnevad eurooplased muret Vene relvajõudude plaanide pärast.

Soome lähedal asuva sõjaväebaasi tugevdamine on osa Vene vägede ümberkorraldusest, mis tugevdab Moskva ja Peterburi suundi.

Venemaa ehitab Soome, Norra ja Eesti piiri lähedale uut raudteeliini. Samuti laiendatakse olemasolevaid marsruute.

Soomes jälgitakse huviga Venemaa raudteede ehitamist. Soome-Vene piiril on kümmekond kohta, kus motoriseeritud sõdurid saavad piiri ületada, ütles major Juha Kukkola.

Kui Venemaa ehitab uusi raudteid või renoveerib vanu, on sellele oluline tähelepanu pöörata, sõnas ta.

Venemaa suurendab sõdurite arvu praegu kõige enam Leningradi oblastis, mis vastutab Soome, Eesti ja Läti piiridel toimuva eest.

Eesmärk on kasvatada näiteks väiksematest brigaadidest diviisid, mis tähendab sõdurite arvu kolmekordistamist.

„Sõltumata sellest, kuidas nad taktikalisel või operatiivtasandil uuendusi teevad, on suurus venelaste jaoks oluline,” ütles kindralmajor Sami Nurmi.

Väljaande Wall Street Journal sõjaväe- ja luureallikate sõnul valmistub Venemaa kaitseliidule NATO-le vastu astuma.

Ukraina sõjas lahingukogemuse saanud sõdurid moodustavad Vene armee uue selgroo.

„Viimase kümnendi loogika kohaselt ootame me (venelastelt) mingit konflikti NATO-ga,” ütles Moskva mõttekoja strateegiate ja tehnoloogiate analüüsi keskus direktor Ruslan Puhhov.

Venemaa kaitseministri Andrei Beloussovi sõnul peab Venemaa olema valmis konfliktiks NATO-ga.

Seevastu president Vladimir Putin on korduvalt öelnud, et Venemaal pole plaanis NATO riike rünnata.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski hoiatas, et Venemaa otsib edasisi vallutusi, kui sõda Ukrainas lõpeb Kremli jaoks mõistlikul viisil.

USA on omalt poolt rõhutanud, et Euroopa peab edaspidi kandma suuremat vastutust kontinendi kaitsmisel.

Sageli kõlab argument, et Venemaa võiks NATO artikli 5 tõhusust testida, viies läbi väikese sõjalise operatsiooni näiteks mõne Balti riigi vastu.

Venemaa ja Euroopa peavad uuesti alustama arutelu üksteise võimete selge mõistmisega ja arusaamaga, et oleme vaenlased, ütles Venemaal asuva Euroopa ja rahvusvaheliste uuringute keskuse direktor Vassili Kašin.

Venemaa on oluliselt suurendanud oma sõjavarustuse tootmist.

Näiteks ehitas Venemaa veel 2021. aastal nelikümmend peamist lahingutanki T-90M aastas. Praegu toodetakse neid 300 aastas.

Tähelepanuväärne on see, et neid sõidukeid peaaegu ei saadeta Ukrainasse, ütles Soome kõrge sõjaväelane.

Kui Venemaa ja Ukraina sõlmivad relvarahu, saab Venemaa oma relvajõude kiiremini tugevdada, hoiatavad Lääne ametiisikud väljaandele Wall Street Journal.

Venemaa relvajõud kasvavad ja moderniseeruvad praegu kiiremini kui analüütikud veel hiljuti uskusid, ütles USA Euroopa vägede ülem kindral Christopher Cavoli eelmisel kuul USA parlamendi ülemkojale senatile aru andes.

Cavoli sõnul on Venemaal praegu suuremad relvajõud kui 2022. aasta veebruaris, mil ta alustas täiemahulist sissetungi Ukrainasse.

Seda hoolimata asjaolust, et Venemaa on sõja ajal kandnud tohutuid kaotusi varustuse ja personali osas.

Major Kukkola ütles, et mõistab, miks Venemaa üritab Euroopa kaitsearhitektuuri muuta, kuigi ta ei nõustu selles küsimuses Kremliga.

Kui vaadata Venemaa sõjaajalugu Peeter Suurest tänapäevani, siis saan aru, miks nad tunnevad, et väärivad kohta laua taga, ütles Kukkola.

Nad kasutavad selleks oma armeed, lisas Kukkola.