Norra kavatseb taaskehtestada kohustuse ehitada uutesse hoonetesse pommivarjendid, mis peatati 1998. aastal, teatas Norra valitsus reedel.

Otsus sündis siis, kui Moskva täiemahuline sõda Ukraina vastu läheneb oma kolmandale aastapäevale ning Venemaa, millel on polaarjoonel piir Norraga, ei näita mingeid märke oma agressiivsest hoiakust loobumisest, vahendab Politico.

„Meie ümber on rohkem ebakindlust. Peame hoolitsema tsiviilelanikkonna eest, kui juhtub „halvim stsenaarium” sõja või relvastatud rünnakuga,” ütles Norra justiits- ja avaliku julgeoleku minister Emilie Enger Mehl avalik-õiguslikule ringhäälingule NRK.

„Sellisel juhul on varjendid üks kaitsemeetmeid, mida me vajame,” lisas ta.

Kuni 1998. aastani pidi Norras igas suures korterikompleksis olema pommivarjend; kuid pärast seda pole uusi pommivarjendeid ehitatud. Mehl ütles, et nõue hakkab kehtima suuremate kui 1000-ruutmeetriste komplekside puhul.

Valitsus pakub välja kahte tüüpi varjendeid: uued, mis kaitsevad keemia- ja radioaktiivsete relvade eest; ja mõned selleks, et kaitsta tavarelvade eest, milleks saab kasutada metroojaamasid või parkimismaju.

Meede on osa täieliku valmisoleku aruandest, mis sisaldab enam kui sadat erinevat soovitust, mille eesmärk on tugevdada ja ette valmistada Norrat võimalikuks sõjaks, aga ka äärmuslike ilmastikuolude või sündmuste, näiteks pandeemia korral.

„Venemaa valmisolek kasutada sõjalist jõudu poliitiliste eesmärkide saavutamiseks näitab, et Norra peab tõenäoliselt veel pikka aega tegelema ettearvamatu ja ohtliku naabriga,” seisis raportis.